saatnud piiratud edu. Millist kasu saavad inimesed tegutsevatest vulkaanidest ?- Vulkaanilist päritolu pinnas on suure mineraalainesisalduse tõttu väga viljakas Hõbe, kuld ja vask ning paljude teiste metallide sulfiidid on maavarana sadenenud vulkaanilistest gaasidest ja kuumadest vesilahustest. Näiteks Islandil, Uus-Meremaal ja mõjal kasutatakse kuuma vett energiaallkana Maavärinad Kuidas tekib maavärin? Liikuvates laamades kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, purunevad kivimid ning vabaneb suures koguses energiat mis levib seismiliste lainetena laiali ning toimub maavärin. Peale selle võivad tekkida maavärinad ka vulkanismi ja inimtegevuse tõttu. Riigid kus esinevad maavärinad- (slaidil.) Kuidas on maavärinate esinemine seotud laamade liikumisega?- Ookeanide keskahelike piirkondades, kus ookeanilaamad rebitakse üksteisest lahti toimuvad
b. Põhja-Ameerika idarannikul (läänerannikul) b. Jaapanis b. Aafrika keskosas b. Euroopa põhjaosas(lõunaosas) Mida mõõdab Richteri skaala? Miks on see objektiivsem kui Mercalli skaala? Richteri skaala mõõdab maavärina võimsust magnituudides. See on objektiivsem, sest seal kasutatakse mõõdetud andmeid mitte hiljem tehtud vaatluste analüüsi. Tee kokkuvõte maavärinate leviku ja laamtektoonika vahelistest seostest. Liikuvates litosfääri laamades kuhjuvad laamade vastastik mõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri j, kivimid purunevad ja vabaneb suures koguses energiat, mis levib seismeliste lainetena ja tekivad maavärinad 7. teab maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: 1. Maavärinad, maalihked, mudavoolud, tsunamid, lõõmpilved(gaaside ja
Välistuum on vedelas olekus, millele viitab asjaolu, et seismilised ristlained sumbuvad seal täiesti. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa sisetuumas on nikkelraua mass kõrge rõhu tõttu tahkes olekus. 2. Laamade liikumine ja sellega kaasnevad geoloogilised protsessid. Millistes piirkondades mis protsessid toimuvad vaja kaardil ära tunda (kaardil on näha laamade piirid). Litosfäär jaguneb plaatideks ehk laamades, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamasid liigutavad vahevöös tekkivad konvektsioonivoolud ehk kivimassi liikumised. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding. LAHKU Ookeanipõhjas kulgeb mäeahelike süsteem, mida nim ookeani keskahelikuks. See on koht, kus vahevööst ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolud kuumutavad intensiivselt astenosfääri, sulatades selle kivimeist magmat. See tõuseb maapinna poole ja valgub lõpuks
(Hawaii-Imperaatori ahelik) Kuuma täpi protsessid - Nii ookeanides kui mandritel on leelismetallidest K ja Na rikastunud leeliselise magma vulkaane, mis kujutavad endast süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete kuumade täppide e.pluumide - tõusukohti üles, Maa pinnale. Kuumad täpid paiknevad laamade piiridest sõltumatult ning ei tee kaasa laamatriive. Seetõttu tekitavad nad nende kohalt üle triivivates suhteliselt väikese paksusega ookeanilistes laamades joonelisi, ühes suunas suureneva vanusega vulkaanilisi ahelikke. Tüüpiline kuuma täpi ahelik on Vaikses ookeanis Havai-Imperaatori ahelik, kus vulkaanide vanus suureneb kaasajal tegutsevast Mauna Loa vulkaanist kuni 75 milj a eest tegutsenud, praegu ookeani veepinna alla jääva kustunud Meiji vulkaanini Aleuudi saarkaare juures. 33. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi. Sõltuvalt mõjuvate jõuvektorite ja laamade liikumise suunast jaotuvad tekkinud pinged kolme suurde rühma:
annaabi.ee 
