tehnoloogia lihtsustumine (ka keerukate toodete valmistamisel suhteliselt väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota materjale ning nendest tooteid, mida teiste tehnoloogiatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulavatest metallidest (W, Mo jt.), kermised, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõike- riistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud
· haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peamised kasutusalad Legeerivad Väärismetallide Laagrimaterjalid Kergmetallide elemendid sulamid sulamid terastes Cr Ag Ni Be Mn Pt Cu Mg Ni Au Zn Al V - Sb Ti Ti - Sn - Co - Pb -
Nahk Kõige levinum “nahksisu loom” on lehm. Nahksisu ise on üks luksusliku auto põhitunnuseid. Odavama klassi tootjad proovivad lehma kehakatet asendada kunstnahaga, aga tulemus ei ole alati kõige parem. Lisaks nahale valmistatakse istmekatteid ka veluurist, sametist ning muust materjalist. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnetmaterjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus ca 2/3. Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõikeriistadest ja kaevandustööriistadest.
tardlahustes on Sn-sisaldus kuni 7%. Need sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid ka kiirelt kalestuvad. Kasutatakse vedrude, müntide ja ornamentaalse pronkspleki valmistamiseks. Tinapronksid vajavad enne valamist desoksüdeerimist, milleks kasutatakse fosforit (selliseid tinapronkse nimetatakse fosforpronksideks). Kahefaasilisi tinapronkse kasutatakse laagrimaterjalina, sest need on vastupidav löökidele, kulumiskindel ja tugev. Pliipronksid - laagrimaterjalid. Alumiiniumpronksid - sarnased tinapronksidele. Hästi külmsurvetöödeldavad. Laeva sõukruvide, klappide, pumpade jms merelistes tingimustes töötavate seadmete valmistamiseks. Ränipronksid - enamasti umbes 3%Si, homogeenne ühefaasiline struktuur. Hästi survetöödeldavad nii külmalt kui ka kuumalt Berülliumpronksid - Be-sisaldus kuni 2,7% - suurima tugevusega vasesulamid. Termotöödeldavad nagu Al-Cu sulamid, saavutatakse tugevus kuni 1400 MPa
piisavalt soojuskindlad (et vastu pidada hõõrdumisest tekkivate T-le). Kas: 1) pehmete, kergestisulavate me (Sn Pb, Zn, Al) sulameid. Laagrimaterjalidena kasutatavaid Sn ja Pb- sulameid nim. babiitideks. 2) laagripronkse, milleks on Sn, Pb, ja Sn-Pb-pronksid,eriti kui on lisatud vähese koguses P, kuid nende kulumine on suurem kui babiitidel. 3) laagrimalmid on suurema grafiidisis-ga peamiselt perliitstr-ga malmid, mis on kõige odavamad laagrimaterjalid, kuid kasutatavad suurema hõõrdteguri tõttu vaid aeglastel pööretel. 27. Joodised. Jootmisel liid. tahkes olekus olevad detailid sel teel, et sulatatud joodis voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Pindade vaheline pilu on suur, et sinna saaks
Habrast -faasi sisaldavad sulamid pole sobivad survetöötlemiseks ja neid kasutatakse eelkõige valatud olekus. Tinapronksid vajavad enne valamist desoküsdeerimist, milleks kasutatakse fosforit. Vajaliku fosforikoguse lisamisel peetakse silmas, et sulam sisaldaks peale desoksüdeerimist teatud jääkfosforit. Selliseid tinapronkse nim fosforpronksideks. Jääkfosfor tõstab tinapronksi tugevust. Kahefaasiliste tinapronkside põhiliseks kasutusalaks on laagrimaterjalid. Kahefaasiline struktuur on selleotstarbelistele materjalidele sobiv, kuna -tardlahuse struktuuriga maatriks tagab laagri hea sissetöötavuse ja vastupanu löökidele, väga kõvad ja haprad -faasi osakesed kannavad koormust ja tagavad hea kuumuskindluse. Osa jääkfosforit tinapronksides moodustab vaskfosfiidi Cu3P ning see äärmiselt kõva struktuuri koostisosa koos -faasiga parandab laagrimaterjali omadusi.
tehnoloogia lihtsustumine (ka keerukate toodete val- mistamisel suhteliselt väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota materjale ning nendest tooteid, mida teiste tehnoloo- giatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulava- test metallidest (W, Mo jt.), kermised, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. 2.6.2. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moo- dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. frikt- sioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask- sulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Sele 2.54. Pulbermaterjalide kasutusvaldkonnad Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes.
annaabi.ee 
