3. JAHUPARANDAJAD Tegemist on toidu lisaainete rühma kuuluvate ühenditega. Saia-leivatoodete valmistamisel lisatakse vajadusel mitmesuguseid jahuparandajaid, sest jahu kvaliteet oleneb vilja kasvukohast. Jahuparandajad on enamasti looduslikku päritolu, neid ei nimetata küll säilitusaineteks, ent neil on siiski toodete säilivusaega pikendav omadus. Levinuim jahuparandaja on näiteks askorbiinhape (E300) ehk C vitamiin. Selle lisamine valgendab jahu, lühendab jahu jahvatamisjärgset laagerdusaega ja mõjub hästi taina sitkust määravale kleepvalgu omadustele. Teine väga levinud jahuparandaja koodiga E472 on emulgaator ja stabilisaator, mis on segu rasvhapete mono- ja diglütseriidide erinevatest estritest koos mitmete orgaaniliste hapetega (sidrunhappega, äädikhappega jne). Jahuparandajatena on veel tuntud karbamiid (E927), L-tsüsteiin (E920), stearüültantraat (E483) jne. Nii nagu lisaainete puhul, on ka jahuparandajate kasutamine toidutööstuses reguleeritud
Samuti annavad need valgud kalgendudes küpsetistele püsiva vormi ning tihke kooriku. Seega, mida väiksem liimvalkude sisaldus, seda halvemad on jahu küpsetamisomadused. Sellisest nisujahust, mille kleepvalgu sisaldus jääb alla 25 % (alla selle jäävad jahutüübid - E, F, G), head ja kohevat saia ei saagi. Jahu kvaliteedi ja välimuse muutmiseks kasutatakse jahuparandajaid. Levinum jahuparandaja on askorbiinhape ehk C-vitamiin. Askorbiinhappe lisamine lühendab jahu jahvatamisjärgset laagerdusaega, muudab jahu kvaliteetsemaks, mõjutades soodsalt just kleepvalgu omadusi ning vähesel määral ka valgendab jahu. Tänu jahule lisatavale askorbiinhappele on taigen elastsem ja stabiilsem (kannatab pikemat seismisaega). Nisujahu toiteväärtuse parandamiseks lisatakse B1-vitamiini ja rauda. Seda selleks, et jahu toiteväärtus oleks peale jahvatamist nisutera tasemel. NISUJAHU KEEMILINE KOOSTIS TUHK, g 0,44 NAATRIUM, mg 0,4 KAALIUM, mg 150
Peamiselt valmistatakse punaveine mitme marja segust, aga esineb ka ühe sordi veine. Põhisortideks on punastest Tempranillo, Garnacha, Mazuelo (tuntuma nimega Cariñena) ja Graciano ning valgetest Viura. Penedés Seda piirkonda tuntakse eelkõige Miguel Torrese ja sampanjameetodil valmistatud vahuveini Cava järgi. Kõrvuti kohalike marjadega on levinud paljud kuulsad Prantsuse sordid. Tihti kasutatakse samasugust veinide laagerdusaega näitavat terminoloogiat kui Riojas. Ribera del Duero Kõige hinnalisemad Hispaania veinid Vega Siciliaga eesotsas tulevad just siit. Piirkonna DO käib ainult punase veini kohta ja see on tavaliselt 100% Tinto Fino (Tempranillo), kuigi lisada on lubatud ka Cabernet Sauvignoni, Merlot'd ja Malbeci. Roosa vein tehakse Garnachast ja valge Albillost. Itaalia Itaalia veinitootmispiirkonnad 1. Toscana 11. Umbria 2. Piemonte 12. Abruzzo
Seega, mida väiksem liimvalkude sisaldus, seda halvemad on jahu küpsetamisomadused. Sellisest nisujahust, mille kleepvalgu sisaldus jääb alla 25 % (alla selle jäävad jahutüübid - E, F, G), head ja kohevat saia ei saagi. Jahu kvaliteedi ja välimuse muutmiseks kasutatakse jahuparandajaid. Levinum jahuparandaja on askorbiinhape ehk C-vitamiin. Askorbiinhappe lisamine lühendab jahu jahvatamisjärgset laagerdusaega, muudab jahu kvaliteetsemaks, mõjutades soodsalt just kleepvalgu omadusi ning vähesel määral ka valgendab jahu. Tänu jahule lisatavale askorbiinhappele on taigen elastsem ja stabiilsem (kannatab pikemat seismisaega). Nisujahu toiteväärtuse parandamiseks lisatakse B1- vitamiini ja rauda. Seda selleks, et jahu toiteväärtus oleks peale jahvatamist nisutera tasemel.( http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisujahu.html)
annaabi.ee 
