Rummi iseloom sõltub suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Kasutusel on enamasti endised burbooni tammevaadid, kasutatakse ka roostevabast terasest anumaid ja teistest puuliikidest tehtud vaate. Küpsemisele järgneb kindlate retseptide järgi segamine, mille tulemusena paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Suhteliselt vähe on segamata rumme. Omavahel segatakse nii eri meetodil valmistatud, nagu ka eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel ka mitme saare rumme. Peenemaid rumme segatakse mitu korda. Vaadis küpsev alkohol on kangem kui valmisprodukt, seepärast lahjendatakse see destilleeritud veega sobiva kanguseni. Enne joogi lõplikku villimist filtreeritakse seda (üks või mitu korda) läbi aktiivsöefiltri ning lisatakse karamelli, et saada soovitud värv. (6) 8 Tequila valmistamine
Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema ühest kuni kahekümne, vahel isegi 30 aastani. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Harilikult kasutatakse vanu ameerika valgest tammest tehtud vaate, paremate rummide puhul ka uusi vaate. Küpsemisele järgneb segamine, mille tulemusel paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Omavahel segatakse nii erineval meetodil valmistatud kui eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel harva isegi erinevate saarte rumme. Joogi lõplikule villimisele eelneb kas ühe- või ka mitmekordne filtreerimine läbi aktiivsöefiltri. Rummid on võimalik jaotada esmalt kaheks: a) madalama, 37,540% alkoholisisaldusega rummid, mida on lahjendatud destilleeritud veega; b) kõrgema, üle 70% alkoholisisaldusega ehk vaadikangusega rummid Järgmise jaotuse kohal jagunevad rummid neljaks:
meetodit. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 120, vahel harva isegi 30 aastat. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Reeglina kasutatakse vanu ameerika valgest tammest tehtud vaate, paremate rummide puhul ka uusi. Küpsemisele järgneb segamine, mille tulemusel parananeb ning ühtlustub joogi maitse. Omavahel segatakse nii erineval meetodil valmistatud kui eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel harva isegi erinevate saarte rumme. Joogi lõplikule villimisele eelneb kas ühe- või ka mitmekordne filtreerimine läbi aktiivsöefiltri. 2.3 Erinevused 2.3.1 Rummid on võimalik jaotada esmalt kaheks: · madalama, 37,540% alkoholisisaldusega rummid, mida on lahjendatud destilleeritud veega; · kõrgema, üle 70% alkoholisisaldusega ehk vaadikangusega rummid. 2.3.2 Järgmise jaotuse kohal jagunevad rummid neljaks: · Valged või heledad rummid
Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 120, vahel harva isegi 30 aastat. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Reeglina kasutatakse vanu ameerika valgest tammest tehtud vaate, paremate rummide puhul ka uusi. Küpsemisele järgneb segamine, mille tulemusel parananeb ning ühtlustub joogi maitse. Omavahel segatakse nii erineval meetodil valmistatud kui eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel harva isegi erinevate saarte rumme. Joogi lõplikule villimisele eelneb kas ühe- või ka mitmekordne filtreerimine läbi aktiivsöefiltri. Erinevused Eristatakse: · madalama, 37,540% alkoholisisaldusega rumme, millele lisatakse soovitud joomiskanguse saavutamiseks destilleeritud vett · kõrge, üle 70% alkoholisisaldusega ehk nö vaadikangusega rumme Valgete rummide puhul, mida destilleeritakse mitmeid kordi ning hoitakse seejärel üks kuni
annaabi.ee 
