Ensüümi aktiivsus kestab ~14 päeva Selleks ajaks on saavutanud optimaalse pehmuse, mahlasuse ja maitse Suuremateks puudusteks: Liha saastatus aeroobsete –ja piimhappebakterite poolt Mahlade nõrgumiskadu Kuivamiskooriku äralõikamise kadu ROCKPOOL BAR & GRILL MELBOURNE (AUSTRAALIA) Austraalias katsetati liha laagerdamise pikkust väljaspool traditsioonilist pikkust Veiseribisid laagerdati 45 ja 50 päeva 1 Maitse muutus sügavamaks ja paremaks nädal Märgati kerget mahlasuse vähenemist Ribisid laagerdati 80 päevast 120. päevani Mahlasus kahanenud, söömiskvaliteet kannatas Otsustati, et kõige parem vahemik laagerdamiseks oleks 50 kuni 80 päeva 60 päeva MÄRGMEETOD
ning jääkristallid lõhuvad lihaskiude. Laagerdunud lihas on esiteks vähem vett ning teiseks taluvad laagerdumise tõttu elastsemad lihaskiud paisuvaid jääkristalle paremini. Kui laagerdunud sügavkülmutatud lihatükk üles sulab ja seda kuumutatakse, siis valgub vähem vett välja. HF-W serveerib külalistele kodus tihti veise- ja lambaliha, mis on sügavkülmast võetud, aga mida enne külmutamist 3 või enam nädalat laagerdati. Paradoksaalsel kombel on "märg" liha "kuivem", kui "kuiv" liha. Veiseliha laagerdamine Hästi laagerdunud ja õigesti valmistatud veiseliha on pehmem ja mahlasem, parema maitsega (kui mittelaagerdatud ja vaakumpakendatud veiseliha). Kui kaua peaks veiseliha laagerdama? Siin on mitmeid tegureid: temperatuur, õhuniiskus ja õhu liikumine. Enamik veiselihast laagerdub 2-6 C juures ja sel juhul laseks HF-W lihal VÄHEMALT 2
seaduse kehtestamine (Lään 1993: 52). Põltsamaa Põltsamaal pandi esimesed seitse vaati õunaveini käärima 1921. aasta hilissügisel. Proovipartii endises Vana-Põltsamaa mõisas õnnestus ja järgmisest aastast algas pidev tootmine, kusjuures tehtut mõõdeti pangedes. Õlleköök ehitati ümber veinitehaseks. Veinid pandi käärima ja laagerdama 3000-liitristes tammevaatides. Saksamaalt saabusid moodsad veiniseadmed 1923. aastal. Õppimas käidi Inglismaal. Veini laagerdati 3-5 aastat, mis aga nõudis mahukaid keldreid, nii et pidevalt tuli ruume juurde ehitada. Eesti aja lõpul müüdi aastas 100 000 liitrit väga head veini. Põltsamaa veine tehti oma aiandi õuntest, kuid osteti ka erakätest metsamarju ja sordiõunu. Veinidel olid kõlavad nimed Moussec, Kirikuvein, Black Currant, Põltsamaa lauavein, Madeira, portveinidel veel oma numbrid. 1934. aastast villiti vahuveini. Neid kõiki on võimalik näha Põltsamaa veinikeldris. 1941
3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima
annaabi.ee 
