Autorid ei sisene Euroopa Liidu demokraatia mõiste diskussiooni, vaid nad vastavad küsimusele - kas lobbigruppidel on mõju Euroopa Liidu demokraatiale? Demokraatia mõisted Euroopas (ja mujal) ei eksisteeri ainult üks mõiste demokraatia kohta, vaid on palju mõisteid mis on teatud määral populaarsed. Kodudes on palju vaieldud EL üldisel tasandi üle, kus need varieeruvad, arenevad läbi aastate ja muutuvad hiljem nähtavaks. Näiteks, presidentaal- laadsetes riikides nagu Prantsusmaa või Suurbritannia, seal on sagedasti rõhk vastutuse ja õigusriigil mõistetel ja vähem on pluralistlikku konkurentsi ja konsensusliku otsustusprotsessi kui näiteks parlamentaalsete süsteemidega riikides nagu Itaalia või Rootsi. Vahel demokraatia mõisted erinevad ainult ilmumisel. Erinevad sõnad võivad väljendada sama fundamentaalset ideed. Näiteks ,,liberty", ,,freedom" ja ,,autonomy" on sagedasti kasutatud sünonüümidena
tema külge klammerduda. Renoir' maalil "Looz" istub avara dekolteega, väljapeetud naine ja tema seljataga on tema mees kes vaatab rõdudel olevaid teisi naisi. See justkui annab vaatajale kinnitust et ta võib omakorda naist vaadelda, kuina tema mees on ametis teistega ja käitub oma kaaslasega väga mühaklikult. Mõju on veelgi suurem, kui me küsime endalt, kas vaadates vastasloozis istuvat naist, me äkki ei unusta ära omaenda naist? Sugu ja soolised erinevused "Looz"i laadsetes töödes on mehed vaatajad ja naised vaadatavad (mehed maalivad ja naised on maalitavad). Sellised maalid väljendavad ideoloogiat soolistest erinevustest. Tol ajal oli "mehelikkus" ja "naiselikkus" rangelt määratletud kategooriad ja neil kummalgi olid omad äratuntavad jooned. Nendest raamidest väljapoole mõtlemist peeti hälbivaks ja ebaloomulikuks. 19. saj Prantsusmaal oli naise loomulik keskkond kodu., meestele selliseid piiranguid ei olnud.
Kui ta pannakse Saksa ajal vangi, kirjutab vangis edasi ja tema sonetitsükkel liigub arbujate saksa suunal, olgugi et kritiseerib arbujaid, kirjutab ka armastusest. Sütiste arbujate kriitikat kasutati ära – tema 2-lehelisest artiklist sai alustekst kriitikaks. Ta ei kirjutanud seda poliitilise käsu pärast, vaid kirjutas kõike, mida uskus. 1930ndatel on ka elu ja vaimsuse vastasus – kirjanik peab seisma elule lähemal. Elulähedus avaldub tihti Sütiste-laadsetes aguli- ja vaesusepiltides. Juhan Sütiste esineb Johannes Schützi nime all. 1928 ilmub luulekogu „Rahutus“, mis võiks olla muutuva aja üks eredam tähis. Sütiste oli odaviskajast luuletaja, oli tolle aja üks paremaid sportlasi. Sütiste ei lähe sõja ajal Nõukogude tagalasse, vaid jääb Eestisse. Kuna 1940–41 on eestimeelset luulet kirjutanud, pannakse ta vangi. Sütiste suri „õigel hetkel“, seega
vähemkasutatavad protsessid operatiivmälu asemel kasutama saalemälu. Saalemälu ehk virtuaalmälu on võimalus, kus operatiivmälu laiendusena kasutatakse ära osa kõvakettaruumist. Sellisel juhul jäetakse protsessile mulje, et vajalik info asub operatiivmälus, tegelikult kirjutatakse ja loetakse seda hoopis kõvakettalt. Erinevates operatsioonisüsteemides on see funktsioon realiseeritud erinevalt: UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse selleks reeglina spetsiaalselt selleks otstarbeks eraldatud kõvaketta loogilist osa ehk partitsiooni. Microsoft Windows operatsioonides samal otstarbel kasutuses eraldi fail või failid. Ressursside haldamist teostatakse tihti kasutades riistvaralisi vahendeid: näiteks on riistvaras realiseeritud võimalus kaitsta erinevate protsesside poolt hõivatud mäluruumi nii, et teised protsessid sinna ligipääsu (või kirjutamisõigust) ei oma,
Autorid ei sisene Euroopa Liidu demokraatia mõiste diskussiooni, vaid nad vastavad küsimusele - kas lobbigruppidel on mõju Euroopa Liidu demokraatiale? Demokraatia mõisted Euroopas (ja mujal) ei eksisteeri ainult üks mõiste demokraatia kohta, vaid on palju mõisteid mis on teatud määral populaarsed. Kodudes on palju vaieldud EL üldisel tasandi üle, kus need varieeruvad, arenevad läbi aastate ja muutuvad hiljem nähtavaks. Näiteks, presidentaal-laadsetes riikides nagu Prantsusmaa või Suurbritannia, seal on sagedasti rõhk vastutuse ja õigusriigil mõistetel ja vähem on pluralistlikku konkurentsi ja konsensusliku otsustusprotsessi kui näiteks parlamentaalsete süsteemidega riikides nagu Itaalia või Rootsi. Vahel demokraatia mõisted erinevad ainult ilmumisel. Erinevad sõnad võivad väljendada sama fundamentaalset ideed. Näiteks „liberty“, „freedom“ ja „autonomy“ on sagedasti kasutatud sünonüümidena. Aga sama sõna võib
annaabi.ee 
