Ahvenamaa vetes. Nende arvukuse vähenemise üheks põhjuseks on järjest sagenevad jäävaesed talved, mis kahandavad paljunemiseks sobilikke võimalusi. Globaalselt on viiger üks arvukamaid ja laiemalt levinud hülgeliike üldse. Ta asustab kõiki arktilisi meresid ning ka Atlandi ja Vaikse ookeani põhjapoolseid rannikuid, mis talvel jäätuvad. Viigri kaks mageveelist alamliiki elavad ka Saimaa järves ja Laadogas. Viigrid on hästi kohastunud eluks jäätunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke. Poegivad ainult jääl (näiteks rüsijääkoobastes) ning püsivad kevadel viimaste jääpankade läheduses. Viigrid toituvad kaladest ja meres elutsevatest selgrootutest. Eluiga võib vabas looduses ulatuda 35 aastani. Must-toonekurg Must-toonekurg (Ciconia nigra) on toonekurglaste sugukonda toonekure perekonda kuuluv lind.
Anabaena Peipsi Suurjärves. Ohtralt esineb ka väga väikestest rakkudest koosnevad kolooniaid perekondadest Aphanocapsa, Aphanothece ja Cyanodictyon; neist paljud on seni liigini määramata. Ränivetikad on liikide arvult olnud planktonis ülekaalus peaaegu viimase kümnendini, mil neid on hakanud ületama sinivetikad. Peipsi karakterliik on Aulacoseira islandica, suhteliselt suurte mõõtmetega jahedalembene niitvetikas. Ta on praegu üks dominante Skandinaavia järvedes, Laadogas, Äänisjärves ning Põhja-Ameerika suurtes järvedes. Rohevetikad konkureerivad planktonis liikide arvult kahe eelmise rühmaga. Biomassilt on nad kolmandal või neljandal kohal, jäädes vahetevahel alla neelvetikatele. Arvukad on perekonnad Scenedesmus ja Pediastrum. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.4 Zooplankton Zooplankton on vees vabalt hõljuvate loomakeste zooplankterite kogum. Tegemist on nn
saanud, kohanesid nad eluga üksnes jõgedes (http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell, 13.03.2012). Põhja-Ameerikas leidub teda mägistel aladel ning Kesk-Aasias. Eelmise sajandi jooksul on teda Euroopa tutvustanud mitmetele regioonidele: Aasiale, Aafrikale, Lõuna- ja Põhja-Ameerikale, Austraaliale ja Uus-Meremaale (Fishes of Estonia, 2003). Jõeforell on mageveekala. Jõeforell on levinud (joonis nr. 2) Euroopas (ilma Vahemere vesikonnata) Valges meres, Onegas, Laadogas, Läänemeres, Musta ja Kaspia merede kiirevoolulistes alades, jaheda ja selge veega jõgedes ja ojades. Leidub teda veel Koola poolsaarel ja Islandil (Mikelsaar, 1984). Joonis 2. Jõeforelli levik maailmas (http://wolfaway.wordpress.com/2011/09/ ) Jõeforelli leidub Eestis peamiselt idapoolsetes jõgedes ja ojades. Ta elab paljudes Eesti jõgedes: Pirita-Kuivajões, Jänijões, kõigis jõgedes Pudisoo jõest kuni Pada jõeni, Pärnu jõe
Wilhelm Neuman ja Eugen von Nottbeck. Nottbeck oli erialalt jurist, Neumann arhitekt, nende teened Tallinna keskaja uurimisele on väga olulised. Avaldasid esimese Tallinna keskaegset arhitektuuri käsitleva monograafia. 20. sajandi I pool Ühed sensatsioonilisemad ja huvitavamad arheoloogilised kaevamised just Vene linnades. Novgorodi kohta on arheoloogilistest kaevamistest kõige rohkem uurimusi, kuid neid toimus ka vana Laadogas. Vana Laadoga uurimisega alustas Repnikov, avastas ruttu vana Laadoga asula, viikingitega seotud leide jne. Novgorodi kaevamised hakkasid pihta 1932. aastal ning esimeseks arheoloogiks, kes seal kaevas oli Artšihovski, enne seda olid suuremad kaevamised just vana Laadogas. 1930. aastatel olid kõige kõrgemal tasemel keskaegsetest linnadest Rootsi linna Lungi uurimine. Küllalt hea metoodikaga nopiti kõik leiud välja ning sealt algas ka süstematiseeritud linna leidude uurimine.
!!!!!!!!). Sügisel võib olla ränivetikate teine massiline areng. Zooplanktonid külmades vetes keriloomad ja aerjalalised, vesikirbulisi vähem. KÕIGE ROHKEM ON ZOOPLANKTONIT SUVEL, KUI ON PALJU VETIKAID (toit) Järvepõhja elustikus on palju infaunat, sest suurem osa järvepõhjas on pehme. Nii liikide arv ku ka bentose hulk on tavaliselt suurim LITORAALIS. Läbipaistvates järvedes (nt Baikal) on veetaimed kuni 50m sügavusel. Järvede nektoniks on peam kalad, Baikalis ja Laadogas ka hülged. Tiikides on vähe liike, aga nende hulk võib olla kõrge. Vähenõudlikud liigid, eriti rohevetikas. Zooplanktonis ainuraksed, keriloomad, vesikirbud. Nekton: koger, vesikud, konnad. Sood. Zooplanktonis veskirbulised, keriloomad, aerjalalised, rullikulised. Bentos on rabades vaene, kuid perifüütonis (vees olevatele esemetele, taimedele loomadele kinnitunud organismid vms) mitmed iseloomulikud liigid (kiililised, mardikalised, lutikalised, vesiämblik, pistesääsklased).
annaabi.ee 
