Tekilveetava metsalasti veoreeglid on määratud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni "Metsalasti ohutu tekilveo koodeksiga" (Code of Safe Practice for Ships Carrying Timber Deck Cargoes). Koodeks koosneb kuuest peatükist ja kuuest lisast: 1. Üldsätted 2. Püstuvus 3. Stoovimine 4. Kinnitamine 5. Meeskonna kaitse ja ohutusmeetmed 6. Tegevus reisi jooksul. Koodeks kehtib kõikide metsa tekil vedavate laevade kohta, mille pikkus on üle 24 m. Metsa laadliini omavad ja kasutavad laevad peavad täitma laadliini kohta käiva konventsiooni nõudeid. 3.6.1. Püstuvus Laev peab olema varustatud kergesti arusaadava püstuvusteabega. See peab võimaldama kaptenil kiiresti ja hõlpsalt saada täpset teavet laeva püstuvuse kohta erinevates meresõidutingimustes. Laeva püstuvus, kaasa arvatud lastimis- ja lossimisoperatsioonid, peab alati olema positiivne ja vastama administratsiooni poolt heakskiidetud nõuetele
3. Puistlastide ohutu veo koodeks (Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes) 1992. 4. Oram, R.B Cargo handling and the modern port. Oxford, 1996. 5. Woolcott, T.W.V. Liquefied petroleum gas tanker practice. Glasgow, 1987. 6. Knott. Lashing and securing on deck cargoes. London, 1944. 7. SOLAS 74. 8. IMO resolutsioonid. 9. Ohutu puidveo koodeks (Code of Safe Practice for Ships Carrying Timber Deck Cargoes). 1992. 10.Rahvusvaheline laadliini konventsioon (International Conventiuon on Load Lines), 1968 9
4. Samuti on soovitav välja töötada lihtne informatsioon tegusa GMc ja lainekõrguse või mõne muu sobiva ilmastikuparameetri lubatava suhte kohta. VII Vigastatud laeva püstuvuse kontroll Vigastatud laeva püstuvuskriteeriumid 1. Teatud laevaliikide, sealhulgas reisilaevade ja õli-, gaasi- ning kemikaalitankerite, ekspluatatsioon peab toimuma vigastatud laeva püstuvuskriteeriumide järgimise reziimis. Lisaks sellele peab reisilaevu, 1966.aasta ICLL (Rahvusvaheline laadliini konventsioon) järgi vähendatud vabapardaga laevu ja kõiki pärast 1992.aasta 1.veebruari ehitatud kaubalaevu ekspluateerima kooskõlas ruumijaotuse standardil põhinevate püstuvuskriteeriumidega. See asjaolu võib nõuda eraldi informatsiooni kaptenile diagrammide, tabelite või sobivate arvutiprogrammide näol, mis näitaksid kätte minimaalse GM c või maksimaalse KGc väärtused laeva tegeliku lastimisseisundi juures
Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus vööri poolt vöörtäävi kuni roolipalleri telgjooneni sel samal
annaabi.ee 
