TUGEV JA NÕRK ASTE 1.Laadivahelduslikel sõnadel on tugevas astmes (TA) need vormid, mille sisehäälikutes ei ole toimunud sulghääliku või s-i kadu ( käsi TA: käe NA; kadu TA: kao NA; vaht TA: vahu(NA; sõda TA: sõja NA; vedada TA: vean NA; ohata NA: ohkan TA; künda TA: künnan NA · Astmevahelduslike käändsõnade nimetav ja osastav kääne on ühes astmes, omastav neile vastupidises. Laadivaheldusega kaasneb sageli vältevaheldus. Niisugusel juhul loetakse sõna laadivahelduslikuks. Harjutus 1.Moodusta vajalikud vormid. 2.Määra astmevahelduse liik. 3.Kas esitatud vorm on tugevas või nõrgas astmes? a)mängiti b)loodavad c)astusin d)veame e)kuduma f)vihmana g)ubades h)vapil i)pojast j)tubliks KONTROLLLEHT 1.Moodusta vajalikud vormid. 2.Määra astmevahelduse liik. 3.Kas esitatud vorm on tugevas või nõrgas astmes?
järel laug, liikvida kõrval halg, sõlg, võlg, sõrg, karglema, hiilgama. 2) g : j, kui esimene silp lühike ees- või keskvokaalne + heliline konsonant, nt selg, telg, nälg, hüljes [Eesvokaalid: i, ü, e, ö; keskvokaalid õ, ä] sälg : sälu, mitte sälju Sõnades aeg ja poeg lisandub j häälduse hõlbustamiseks. T Laadivaheldus on võimalik ainult ht-ühendis ht : h, nt jaht : jahi, siht : sihi, koht : koha, kahtlema : kahelda. Mõnedes t-laadivaheldusega sõnades pole nimetava aste süsteemipärane, nt rehi : rehe : reht(e); rohi : rohu : rohtu; ruhi : ruhe : ruht(e) (puutüvest õõnestatud anum või paat). Kaks paradigmat: uhtuma : uhtub ‘ uhutud olema’; uhtuma : uhub ‘ uhtma, uhama’ NB! vaher ja aher on astmevahelduseta, sest kõik ülejäänud vormid peale ainsuse nimetava on tugevas astmes. ÕSis kuuluvad eri tüüpi.
seersantideks, teemantideta) · Mitm part lõputa või sid-lõpuline (biifsteeke e biifsteekisid, eksperte e ekpertisid, impulsse e impulssisid) · i-mitmus on tegelikus keeles väga vähe kasutusel (aadressesse, eksperdes, fokstrotest, kompleksele, kompvekel, kotletelt, kuurordeks, leistangesse, leitnandel) PÕHITÜÜP RIDA · Rea, rida, reasse e ritta, ridade, ridu e ridasid, ridadesse · Nõrgeneva b, d, g laadivaheldusega nom 2-silbilised, gen enamasti 1-silbilised sõnad · Agu, idu, jagu, kadu, kägu, ligu, lugu, mägi, nõbu, nägu, ruga, sigam tegu, tuba, vedu, õde, koda, pada, rada, sadam sadu, sõda, tõbi VORMISTIKUST: · Aind part tugevas astmes ja lõputa, enamikul sõnadel samane nom.ga (jõge, mäge, lage, rege, tuge, tõbe, väge) · Ains illat sse-lõpuline või geminatsiooniline vorm (jaosse e jakku, jõesse e jõkke, kojasse e kotta)
jätta, ei kuulu astmevahelduslike nähtuste hulka, nt muda : mutta, pesa : pessa, tuli : tulle, rivi : rivvi. 5) Ühesilbilised tüved on astmevahelduseta, ehkki nende vormistikus võib olla mõningaid vältemuutusi (nt saama (III v), saanud (II v); jooma (III v), joonud (II v). 6) Supletiivsus jm ebaregulaarsed tüvemuutused, nt minema : lähen, olema : on ja pronoomenitüvedes muutus kes : kelle, see : selle ei kuulu astmevahelduse alla. 7) Laadivaheldusega ei ole tegu juhtudel, kus tüvekonsonant kaob teatud vormides fonotaktilistel põhjustel, nt laps : lapse : last (see on VV). 8) ele-liitelised verbid ei allu AV-le, nt tegelema : tegelda. 34. Morfoloogilise klassifitseerimise eesmärgid ja klassifitseerimise aluseks olevad tunnused Morfoloogia kirjeldus peab andma täieliku ülevaate vormiõpetuslikult muutuvate sõnade struktuurist ehk siis tüvedest ning tunnustest ja lõppudest. Peab andma ülevaate ka
annaabi.ee 
