(1943), "Hommikuserenaad" (1942). Sõjajärgne aeg 1946-1954. Pärast sõda sai Picassost väga tuntud avaliku elu tegelane. Picasso selleaegsed pildid on poliitilise sisuga, kuigi tema loomingus on otseselt poliitiliste tööde osakaal väga väike. Kunstnik tõmbus järk järgult Pariisi elust tagasi. Eksperimenteeris ohtrasti uute kunstitehnikatega, eelkõige keraamikaga, mis paelus teda intensiivselt mitu aastat ning milles jõudis ta tugevalt isikupärase laadini. Seadis sisse enda keraamikaateljee, kus lõi lugematul hulgal taldrikuid, tasse ja vaase. Väga tähtsale kohale tõusis litograafia, milles lõi ta naispeade seeria. 1950.aastatel loodud skulptuurid on inspireeritud laste mänguasjadest. Sõjajärgseid töid: "Sõda" (1952), "Korea veresaun" (1951), "Francoise lillena" (1946), "Jõuluvana" (1953), "Claude joonistamas, Francoise ja Paloma" (1954). Hiline looming 1954-1973. Elu lõpupoole tabas Picassot loomepalang
all vaadates muutub lineaarne struktuur nagu kaleidoskoobis. Vasarely teoste koloriit näitab, et op-kunst oli paljuski sarnane teiste 60-ndate aastate vooludega. Moevärvid olid samad mis popkunstiski lilla, oranz, punane, kollane, roosa. Värvid on küllastunud ja ühtlaselt siledale alusele kantud, nii et nad mõjuvad tehniliselt. BRIDGET RILEY (s. 1931) Riley sai innustust itaalia futuristidelt ja jõudis oma kuulsusttoonud laadini 60-ndate aastate alguses. Riley hinnatumad tööd on must-valged, neis on palju väikesi elemente, mis subtiilselt, aga täpselt seeriateks korrastuvad. Nad tekitavad hallutsinatoorse liikumise tunde või teevad stabiilse vaatamise võimatuks. RICHARD ANUSZKIEWICZ (s.1930) Ameerika kunstnik, kes põhiliselt joonte kombineerimisega on saavutanud pimestavaid efekte. Kuigi op-kunst sai nime ja kuulsuse USA-s, oli seal vähem järjekindlaid op-kunstnikke kui Euroopas
mille läbi eri nurkade all vaadates muutub lineaarne struktuur nagu kaleidoskoobis. Vasarely teoste koloriit näitab, et op-kunst oli paljuski sarnane teiste 60-ndate aastate vooludega. Moevärvid olid samad mis popkunstiski lilla, oranz, punane, kollane, roosa. Värvid on küllastunud ja ühtlaselt siledale alusele kantud, nii et nad mõjuvad tehniliselt. BRIDGET RILEY (s. 1931) Riley sai innustust itaalia futuristidelt ja jõudis oma kuulsusttoonud laadini 60-ndate aastate alguses. Riley hinnatumad tööd on must-valged, neis on palju väikesi elemente, mis subtiilselt, aga täpselt seeriateks korrastuvad. Nad tekitavad hallutsinatoorse liikumise tunde või teevad stabiilse vaatamise võimatuks. RICHARD ANUSZKIEWICZ (s.1930) Ameerika kunstnik, kes põhiliselt joonte kombineerimisega on saavutanud pimestavaid efekte. Op-kunstnike hulka kuulub veel palju kunstnikke, neist tuntumad on FRANCOIS MORELLET (s. 1926), KARL GERSTNER (s
all vaadates muutub lineaarne struktuur nagu kaleidoskoobis. Vasarely teoste koloriit näitab, et op-kunst oli paljuski sarnane teiste 60-ndate aastate vooludega. Moevärvid olid samad mis popkunstiski lilla, oranz, punane, kollane, roosa. Värvid on küllastunud ja ühtlaselt siledale alusele kantud, nii et nad mõjuvad tehniliselt. BRIDGET RILEY (s. 1931) Riley sai innustust itaalia futuristidelt ja jõudis oma kuulsusttoonud laadini 60-ndate aastate alguses. Riley hinnatumad tööd on must-valged, neis on palju väikesi elemente, mis subtiilselt, aga täpselt seeriateks korrastuvad. Nad tekitavad hallutsinatoorse liikumise tunde või teevad stabiilse vaatamise võimatuks. RICHARD ANUSZKIEWICZ (s.1930) Ameerika kunstnik, kes põhiliselt joonte kombineerimisega on saavutanud pimestavaid efekte. Op-kunstnike hulka kuulub veel palju kunstnikke, neist tuntumad on FRANCOIS MORELLET (s. 1926), KARL GERSTNER (s
annaabi.ee 
