(näiteks omavalitsuste parklate näol). Konkurentsianalüüsi vajatakse teadmaks, milliseid konkurente oleks olemas, ning mis oleks konkurentide pakkumises erinevat. Koostöös turuuuringu firmaga Advisio piiritletakse konkureerimisvaldkond, laiemas tähenduses juhtmevaba elektriautode laadimisjaamade rajamine, kitsamalt taastuvenergia juhtmevaba süsteemi elektriautode laadimisjaamade rajamine. Uuringu eesmärk: Leida peamised juhtmevaba elektriautode laadimisjaama rajamisettevõtted, selgitada välja nende tugevused ja nõrkused võrreldes AS Elwoga, ning tuua välja AS Elwo konkurentsieelised. Metoodika: sekundaarsete andmete annalüüs. Konsultant teostab iseseisvalt uuringu. KONKURENTSIANALÜÜSI TULEMUS Ülevaade üldisest konkurentsiolukorrast: Juhtmevaba elektriautode laadimisjaama ehitajate turg on väga kontsentreeritud. Tarbijate ostujõud on väga varieeruv, ning turul
kasutab peale aku, toiteallikana ka päikesepaneele, mis muudab selle niiduki väga hübriidseks ja efektiivseks. Nimelt kirjutan peamiselt Husqvarna Automower Solar Hybrid-ist. Arvan, et päikesepaneelid niidukil on väga efektiivsed, sest muru niidetakse üldiselt suvel ja päikesepaistelise ilmaga. (Joonis 1) LÜHIKIRJELDUS Robotniiduki omadused: Madal müratase Automaatne laadimine Kui niiduk vajab täiendavat laadimist leiab ta ise tee laadimisjaama PIN koodi lukk ja vargusvastane alarm Pole heitgaase Seadistuspaneel Võimalik sisestada seadeid vastavalt aiale ja eelistustele Taimer Saab lasta masinal töötada 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas Väike energiakulu Pikas perspektiivis kulub robotniidukile vähem raha kui tavalisele Veekindel Võimalik kõrgust reguleerida Tõstmis- ja kallutusandurid Muruniiduki ümberminemise korral lülituvad lõiketerad välja Juhtkaabel
Samas peab olema roboteid lihtne teenindada. Robotid peavad olema võimelised omavahel suhtlema ning eristama üksteist seintest. Samas ei ole võimalik robotite omavaheline suhtlemine ainult raadio teel, sest robot peab teadma, millise kõrval oleva robotiga ta infot vahetab. Lihtsa, teenindusvaba ja odava lahenduse korral pole võimalik ehitada lokaalset navigatsioonisüsteemi. Platsil orienteerumine pole oluline, ainukeseks orientiiriks on robotitele majakas, mis juhatab neid laadimisjaama. Tuntakse robotite kolme põlvkonda, mida eristatakse sõltuvalt sellest, kui täpselt on roboti töö täidetav ning millise määramatuse korral suudab ta oma ülessandeid täita. Esimene põlvkond Esimesse põlvkonda kuulusid ja kuuluvad suhteliselt lihtsad robotid, mis talitlesid edukalt vaid täpselt määratletud (determineeritud) tingimustes. Kuna mällu salvestatud programmi töötamise ajal ei muudeta, siis on tegu jäiga programmjuhtimisega robotitega.
Elektriautode arvu kasvamise tõttu tekib järjest suurem vajadust avalike laadimisjaamade järele. Suurem osa inimesi laevad küll autosid kodus, kuid paljud teised hakkavad elektriauto ostu kaaluma alles siis, kui on olemas üleriigiline laadimisjaamade võrgustik. Kuid sellise võrgustiku rajamine on kallis, mis on hetkel ka peamiseks takistuseks. Lisaks on avalikus jaamas laadimine kallim, kui kodus. Hind sõltub riigist, kus see asub, jaamade arvust ja selle eripäradest. Üksiku laadimisjaama riistvara maksab umbes 2000 eurot, mõnel juhul ka 5500 eurot. Kiirlaadimine avalikes laadimisjaamades annab rohkem kui 40 kW võimsust. Nii laetakse 100 kilomeetri sõitmiseks akusid ainult 10-30 minutit. Suure laadimisvõrgustikuga riigi näiteks saab tuua Eesti, kus on juba 165 kiirlaadimisjaama, kuigi siin elab vaid 1,3 miljonit inimest. Siinsetes jaamades kasutatakse DC alalisvoolu, mis võimaldab aku täis laadida 8 tunni asemel vähem kui 30 minutiga. Fakt, et
Jäätmejaam on kogu jäätmevoo korraldamise tulemus. Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb: _ korraldaja ideest ja motiividest (omavalitsus, veofirma, käitleja, kokkuostja) _ teenindatavate elamute liigist (eramud, ka hajaasustuspiirkonnas, ridaelamud, korrusmajad), _ omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud), _ jäätmete sortimisviisist, _ prügikastide ja konteinerite tüübist ja nende hulgast, _ jäätmekäitluskoha, laadimisjaama või prügila kaugusest, _ veofirma võimalustest ja töökultuuris _ kasutatavate jäätmete kokkuostja nõuetest, _ seadusandluse nõuetest. JÄÄTMED KUI RESSURSS Mõisted: o Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.
hajaasustuspiirkonnas, ridaelamud, korrusmajad), omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud), · Paikne jäätmejaam jäätmete sortimisviisist, prügikastide ja konteinerite tüübist ja nende hulgast, · Avalik jäätmejaam jäätmekäitluskoha, laadimisjaama või prügila kaugusest, · Firma jäätmejaam veofirma võimalustest ja töökultuurist kasutatavate jäätmete kokkuostja nõuetest, · Jäätmejaam prügilas seadusandluse nõuetest. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 57 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 58
annaabi.ee 
