Kokkuvõttesse kirjutatakse, mida sa oma tööga saavutasid. Millest oli jutt. Kas eesmärk sai täidetud? Näiteks: ,,Minu lemmikloom" alateemad 1. Ajalugu 2. Omadused 3. Iseloom 4. Toitumine 5. Tervis 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud materjal 5 Nõuded referaadile 1. Vali kirjastiiliks Times New Roman 2. Kirja suuruseks vali 12pt 3. Teksti joonduseks vali Rööpjoondus 4. Pilt joonda tekstis vasakule poole ja ära vii tekstist välja! Sisukorra moodustamine 1. Kõigepealt kujunda pealkirjad laadidega 2. Kontrolli, kus asub kursor (see vilkuv kriipsuke). Sisukord tekib just sinna, kus kursor parajasti asub. 3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps. Nüüd vali klaviatuurilt klahv F9 10. Avanevast aknakest vali VÄRSKENDA TERVE TABEL
1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Teemade arendused 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud materjal . 5 Nõuded referaadile või uurimustöödele 1. Vali kirjastiiliks Times New Roman 2. Kirja suuruseks vali 12pt 3. Teksti joonduseks vali Rööpjoondus 4. Pilt joonda tekstis vasakule poole ja ära vii tekstist välja! Sisukorra moodustamine 1. Kõigepealt kujunda pealkirjad laadidega 2. Kontrolli, kus asub kursor (see vilkuv kriipsuke). Sisukord tekib just sinna, kus kursor parajasti asub. 3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps. Nüüd vali klaviatuurilt klahv F9 10
Klahve ei maksa väga kõvasti lüüa. Igasugune mängimine tapab klaviatuuri päris kiiresti ära. 27. Tee tekstis märgisamm tihedamaks 2 p võrra. Hiirepeaminetööklahvonvasak. Viieskursorimõneleikoonile jaklõpsutadeshiirevasakut klahviharilikultmidagitoimub,avaneb uusakenvõi käivitubprogramm. Kerimisratas e.scrollinupp võimaldab pikkidokumente edasi-tagasikruttida. 28. Märgista järgmises loetelus erinevad pealkirjad erinevate laadidega (pealkiri1, pealkiri2), nummerda (mitmetasemeline loend) 1. Pealkiri1 1.1.Pealkiri 2 1.1.1. Pealkiri 3 1.2.Pealkiri 2 1.2.1. Pealkiri 3 1.2.2. Pealkiri 3 2. Pealkiri 1 2.1.Pealkiri 2 2.2.Pealkiri 2 2.2.1. Pealkiri 3 2.3.Pealkiri 2 3. Pealkiri1 3.1.Pealkiri 2 3.1.1. Pealkiri 3 29. Tee eelmise ülesande pealkirjadest sisukord. 30. Kujunda laulusalm luuletusena ja joonda see keskele. Pane ka puuduvad kirjavahemärgid.
Grma süsteemis olid ainult ga, ni ja pa vajalike kõrguste järgnevustega, et olla skaalad. Kuid võis ka ülejäänud helikõrgusi kõrgendada ja madaldada, et saada vajalik tulemus: antara ga tähendas helide kõrgendamist, kkal ni madaldamist ja helikõrguste madaldamise ja kõrgendamise protsess kokku oli svara-sdhrana.14 3.2 Rga Rga on klassikalise India muusika keskne element. Kuigi igale rgale on iseloomulik helirida ja struktuur, ei ole India rgad kõrvutatavad läänelike laadidega, sest sisaldavad veel palju enamat. Muusikud esitasid rgasid, mis olid inspireeritud hetkest ja rgade valik sõltus päeva osast, meeleseisundist ja/või esteetilistest eelistustest.15 Rgat esitades on oluline nii nootide tutvustamise järjekord, arendus, kaunistused, alteratsioonid ning meloodiline struktuur.16 Rgade algupära loetakse traditsiooniliselt mitteinimlikuks, näiteks ivalt, Parvatlt või Krsnalt pärinevaks.17 Ntyastras on mõiste rga ,,kire" tähenduses
Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei [anjus] - Jumala tall Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. 8. Keskaegsed põhihelilaadid (lk. 43) Keskajal oli kasutusel 4 põhi- e. autentset helilaadi (dooria, früügia, lüüdia ja miksolüüdia) ning 4 tuletatud laadi. Neil on ühine finalis (toonika ehk põhitoon), kuid erinev tenor (retsitatsioonitoon). Nimede kokkulangevus vanakreeka laadidega on juhuslik! * Kus ja millal kujunesid välja tänapäeval kasutusel olevad duur (mazoor)- ja moll (minoor) helilaadid? (lk. 44 I lõik) Tänapäeval kasutusel olevad duur ja moll kujunesid vararenessansi rahvalikus muusikas, muusikateoorias kasutusel alates 16.saj.-st. 9. Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? Noodikirja areng (lk. 44-46) Põhiline osa, mis keskaegsest muusikast säilinud on, on vaimulik, s.t. kirikumuusika, sest kirjutamiseks kasutati
saadav vaid vaadeldavas dokumendis (on võimalik hiljem importida Halda laade (Manage Style) nupust ka teistele dokumentidele); Sellel dokumendil põhinevad uued dokumendid (New documents based on this template) laad on kasutatav ka teistes (sama malliga tehtud) dokumentides. NB! Laadiga vormindatud tekstide kopeerimisel ühest dokumendist teise kopeeritakse automaatselt ka laad. SISUKORD (VIITED, REFERENCES) Kui dokumendis on eelnevalt määratud (laadidega), missuguseid pealkirju hiljem soovitakse lisada sisukor- da, siis nendest pealkirjadest genereerib Word ise automaatselt sisukorra. Vaikimisi luuakse laadi Pealkiri 1 (Heading 1) baasil sisukorda esimese taseme pealkiri (nt peatüki pealkiri), Pealkiri 2 (Heading 2) baasil vastavalt teise taseme pealkiri (nt alapealkiri), Pealkiri 3 (Heading 3) baasil kolmanda taseme pealkiri (nt alapunkt) jne (kokku on üheksa pealkirja taset). Kõik pealkirjad ei pea olema lõplikult laadidega määratle-
annaabi.ee 
