. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Nimetus Näidis Pilt Skeem Kirjeldus Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Lõime- Kanga pindne paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. Koepindn Kõige e harvemini esinev toimsetest sidustest. Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad. Tasa- Lõime- ja pindne koekatteid on kanga paremal
asetsevad maleruutude taoliselt. Nt. taft, popliin. Lõimepindne toimne Kanga paremal sidus poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. Nt. chino, denim, drill, gabardiin. 2 Nimetus Näidis Pilt Skeem [1] Kirjeldus [1]
Šoti ruut villa, värvilise õlasallid, jakid, kodu ruudustikuga, sisustus keskmise raskusega. Kõrgema mustriga, mis on kootud kangasse. Veniv aga tugev kangas. Žakaar esindab Kodu sisustus, Žakaar tihtipeale pigem voodipesu, kudumistehnikat, polsterdus kus lõimelõngad tõstetakse mustri kudumisel kõrgemale. Žoržett Õhuke krepp siid, on Seeliku, kleidid, sarnane šifoonile, pluusid, voodrid, kuid on raskem ja vastupidavam. Toimse sidusega, väga kerge, kuid hommikumantlid kergesti narmendama hakkav kangas. Labase sidusega, tihedalt kootud, jäik kangas, mis on Peokleidid, alusriie, Taft
moodustav lõng kerib ühe punkti ümber sõlmekese. Bukleelõng Kaheastmeline, kusjuures efekti moodustab pehme ja paks eellõng, mis korrutatakse laugjalt ümber ühekordselt korrutatud lõnga. Šenill- lõng Saadakse kootud eelkangast. Eelkangal on lõimelõngad 4- või 5-kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatakse kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.
Bukleelõng Kaheastmeline,efekti moodustab pehme ja paks eellõng, mis korrutatakse laugjalt ümber ühekorselt korrutatud lõnga Senill-lõng Saadakse koodut eelkandast. Eelkangal on lõimelõngad 4- või 5kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatskes kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.
SÕLMLÕNG kerib ühe punkti ümber sõlmekese. Sellisest longest kootud kangast nimetatakse tviidiks. On kaheastmeline, kus efekti moodustab BUKLEELÕNG pehme ja paks eellõng , mis korrutatakse laugjalt umber ühekordselt korrutatud lõnga. Saadakse kootud eelkangast. Eelkangal on SENILL-LÕNG lõimelõngad 4- või 5- kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatakse kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.
KANGAKUDUMINE 9.Klass Kalamaja Põhikool Krista Kuuspalu 2012/2013 SISUKORD 1.Kangakudumine 2.Telgedel kudumise ajalugu 3.Algkangad 410. Pilte kangakudumisest KANGAKUDUMINE Kangakudumine on üks tekstiili valmistamise viisidest. Kangas tekib lõime- ja koelõngade ristlemisel. Lõimelõngad veetakse telgedele vajalikus pikkuses, tiheduses ja laiuses. Koelõngad kootakse lõimelõngadesse lõnghaaval. Lõime- ja koelõngad ristlevad omavahel kanga rakenduses ettenähtud reeglite alusel. 1 Telgedel kudumise ajalugu Algelised kangasteljed olid tuntud juba vanades Idamaades, muistses Indias ja Hiinas, hiljem enamikul maailma rahvastest. Eestis on hiljemalt vanemast rauaajast jälgi
kiud makromolekulidest, mille igal teisel süsinikuaatomil on isoasendis metüülrühm. Kaubanimetus: meraklon Polüuretaan- Kaubanimetused: lycra, dorlastan, elasthan. kiud Sidused Atlass-sidus Üks kolmest põhisidusest, kus lõngade minimaalne arv mustrikorras on 5. Koeatlase puhul on kanga pealispinnal näha koelõngad ja lõimeatlase puhul lõimelõngad. Võimalik teha figuraalseid mustreid Riidetüübid Baika Mõlemalt poolelt karvane paks pehme riie, harilikult puuvillane, harvemini villane. Lõimeks kraaslõng ja koeks aparaatlõng. Batist Nimi pärineb esmavalmistajalt prantslaselt Jean Baptistelt. Batist on õhuke poolläbipaistev tiheda labase sidusega kangas. Materjali järgi eristatakse puuvillabatisti, linabatisti ja siidbatisti.
PÕHISIDUSED: Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Erineva paksusega lõime- ja koelõngade kasutamisel tekivad riide pinnale nn ripsijooned. (tasakaalustamata labane) Toimne on iseloomulikud diagonaalsed jooned (toimejooned), See riide pool, kus toimejooned on paremini nähtavad, on parem pool. Tavaliselt diagonaal 45kraadise nurga all. 1. Lõimepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. 2. Koepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad 3. Tasapindne Lõime- ja koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Atlass Atlass-siduses lõimelõng katab 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Paremale poolele välja toodud lõngad asetsevad tunduvalt tihedamini kui pahema poole lõngad
Samas on määrduvus väiksem kui näiteks villasel riidel. Määrduvust vähendab ka see, et kangast on värvitud. 8. Kanga tehnoloogiline töötlemine Vastupanu lõikamisele väike, sest kangas on õhuke, kerge ja mati pinnaga. Libisemine ei libise, sest pind ei ole libe. Võimaldab lõigata detaile väga täpselt ja üksteise peale ladustada. Hargnevus suur hargnevus, eriti lõimelõngade hargnemine koelõngadest, sest kangas on jäik ja lõimelõngad on peenemad, suurema keerdumusega, jäigemad ning siledamad. Läbitavus nõelaga hea kui valida sobilik nõel ja niit. Lõngade kaarduvus vähene, sest riie on küllaltki tihe ja lõngadevaheline side on suur. Kokkusurutavus ei ole kokkusurutav. Kokkusurutavad on paksud ja kohevad riided, antud kangas on õhuke ja jäik. Kokkutõmbumine tõmbub kokku kui kuivatada trummelkuivatis või tsentrifuugida. 9. Kanga töötlemis- ja hooldustingimused Kangas sisaldab lina ja viskoosi
Mikroskoobi pilt teise kanga musta lõnga kiududest 7 Foto 6. Mikroskoobi pilt teise kanga valge lõnga kiududest Foto 7. Mikroskoobi pilt teise kanga höbedase lõnga kiududest III kangas Lõime-ja koelõngad on sarnased ja paiknevad ühtlaselt kangas. Tegemist on filamentkiududega. Lõngad koosnevad ühest kiuliigist, sest koe-ja lõimelõngad on sarnased. Ehk tegemist on üheliigilise kangaga. Peale kanga uurimist ja vaatlemist arvan, et tegu on sünteetilise kangaga ehk kangas on polüestrist (Foto 8). 8 Foto 8. Mikroskoobi pilt kolmanda kanga kiududest 1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks I kangas
suurendab nõrga keeruga lõngast täidiskude. Toodetakse ühevärvilist ja ka trükimustrilist pikeed (nt. tennisesärgid). VAHVELPIKEE Plastilise, vahvlisarnase välimusega kangas või kudum. Vahvelsidus teeb kanga hästi vett imavaks. Kasutatakse enamasti lauge keeruga puuvillaseid lõngu. Sobib käterätikute, saunalinade ja vannimantlite valmistamiseks. POPLIIN e. POPELIIN Ripsitaoline labase sidusega riie, mille pind on peenetriibuline, kuna koelõngad on jämedamad kui lõimelõngad. Kangas on enamasti puuvillane, kuid võib kasutada ka kõiki teisi kiude. Kasutatakse ka koos elastaaniga (stretch-püksid, lasterõivad, särgid, mantlid). TVILL On eriti tiheda toimse sidususega villase, siidise või ka puuvillase karakteriga, enamasti siiski puuvillane kangas. Tvill on väga vastupidav ja seda kasutatakse tavaliselt kergete suverõivaste, enamasti vabaaja pükste valmistamiseks. TVIID
tselluloos on leelise suhtes suhteliselt tugev. Villa pinnal on nii vaha kui ka rasva. Rasv tuleb eemaldada pesemisega või lahustitega. Vaha peab natuke alles jääma, sest muidu muutub vill kalgiks. Peale selle sisaldab lõng kui ka kangas 18 õlisid, millega lõnga ketramisel õlitatakse, et ta paremini keerduks ja oleks tugevam. Enne kanga kudumist immutatakse lõimelõngad tärkliselahusega. Seda lahust nimetatakse meti'iks. Ilma mettimata kipuvad kõvasti pingule tõmmatud lõimelõngad katkema. Nii õlidest kui ka metist on vaja pesemisega lahti saada, sest need segavad värvimist. 3.3. Merseriseerimine. 1850.aastal avastas John Mercer meetodi, mis võimaldas tunduvalt parandada puuvillase kiu omadusi. Selleks töödeldakse puuvillast materjali pinge all NaOH kontsentreeritud lahusega. Kontsentratsioon on selles lahuses umbes 20 30 %.
annaabi.ee 
