Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Loomad Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Kuigi meri on kaetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur üle nulli. Maismaaloomadest on kõige karmima kliimaga kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. Veel elavad külmakõrbes hülged, jääkaru, küürvaal ja keiser pingviin. Elavad ka mõned linnud. Küürvaal KEISERPINGVIIN Hülged Elanike põhitegevusalad Taimi seal kasvatada ei saa. Elanikud tegelevad peamiselt kalade (tursk, lõhe) ja merevähkide (krevettide) püügiga ja nende konserveerimisega. Kütitakse ka hülgeid ja polaarrebaseid.
paksus on 1790m ja maksimaalne 4500m Elustik · elustik liigivaene · Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvitingimused on seal rasked · Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik), rannikul leidub samblike · Elustik esineb seal põhiliselt vees. · Tuntumad loomad külmakõrbes on hülged, jääkaru, küürvaal ja sinivaal, polaarrebane ja keiser pingviinid · Veeloomad toituvad peamiselt planktonist Inimtegevus · Elanikud tegelevad peamiselt kalade (tursk, lõhe)ja merevähkide (krevettide) püügiga ja nende konserveerimisega · Küttitakse ka hülgeid ja polaarrebaseid · Mcmurdo uurimisjaal Antarktikas, vajalikud tarbed toimetatakse kohale lennukite ja laevadega pildid
Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes ja põhjas on kitsas mandrilava. Beringi merelt saab alguse külm Kuriili ehk Oyashio hoovus. Beringi mere elustik on mitmekesine, selle kohal tiirleb üle 30 erinevat liiki merelinnu ja kokku umbes 20 miljonit isendit. Seal elab palju ohustatud vaalaliike nagu kaselott, küürvaal, sinivaal, heeringvaal jpt. Seal elab ka silevaal, kes on üks haruldasemaid maailmas. Teiste mereimetajate hulka kuulub morsk, jääkaru, stelleri merelõvi, põhja kotik, valgevaal ja mõõkvaal. Ka kalade mitmekesisus on kõrge, seal elab vähemalt 419 kalaliiki. Beringi mere levinud korallid on süvakorallid, mustad korralid ja gorgoniad. Beringi meri paikneb läänest Venemaa ja idast USA rannikul, nende kahe riigi vahel on Beringi meri ära jaotatud.
Ta on ümara peaga ja must-valge mustriga. Täiskasvanud isasloom võib kasvada kuni 10 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 10 tonni. Suur seljauim võib isase mõõkvaala puhul ulatuda 2 meetrini. Suurema osa kehast moodustavad lihased, mis teevad tast maailma kiireima mereimetaja. Tema sööstude kiirus võib ulatuda kuni 56 km/h. Mõõkvaal elavab 5 10nest loomast koosnevas parves. Ta toitub kaladest, kalmaaridest ja isegi vaaladest, kes on tast kuni kümme korda suuremad. Nt: küürvaal. Ta on tuntud ka nimega mõrtsukavaal, kuid inimesi ta ei söö. Looduslikke vaenlasi tal pole. Nad on pikaealised - emased võivad elada kuni 90 aastaseks, kuid paljunevad aeglaselt. Järglasid saavad üle 8 aasta. Inimtegevus Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismipiirkonnaks, kuhu korraldatakse laevareise, vaadeldakse pingviine ja kohalikku ainulaadset loodust ning hea ilmaga tehakse ka retki poolusele. Teadlased kasutavad maismaal rändamiseks erilisi roomiksõidukeid. 1194
2. tiigrid kütivad hirvi ja jõehubusid ja teisi loomi, et saak kätte saada tuleb see kiirelt kätte saada ja sageli lähevad nad mitmekesi kisklusesse toidupärast. Kus on parem liha. 3. oma väikesi, ent tugevaid lõugu kasutades toituvad röövritsikad kilkidest. Suured röövritsikad püüavadmõnikord isegisisalikke ja konni. 4. ninasõõrmetest õhumulle puhudes ümbritseb küürvaal kalaparve õlesskeritavatest mullikestestkoosneva võrguga, seejärel ujub vaal läbi tekkinud mullisamba ülesspoole ja ahmib sisse lõksu jäänud kalu. 5.roninastik kugistab pärani lahti suuga lindu alla.Maod neelavad alati oma saagi alla tervena, mistõttu neil on oma toidu lagundamiseks vaja kanget seedemahla. d)Konkurents Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm.
Putukad seevastu on paljudele loomadele kerge saak ja nende väike keha tähendab, et nad pole nii energiasuutlikud kui suured loomad. Ent kuna nad sigivad soodsates tingimustes kiiresti, võib nende arv ülikiires tempos kasvada. TIBATILLIKESED LOOMAD Mikroskoopilised loimurid (Tardigrada) liiguvad tillukestel jalgadel. Nende käitumine on sama keerukas kui neist tuhandeid kordi suurematel loomadel. OKEAANHIIGLASED Küürvaal sööstab merest välja. Nii suured loomad peavad elama vees, sest vesi kannab suurema osa nende keharaskusest. SELGROOGSED JA SELGROOTUD LOOMAD Peaaegu kõik maailma suurimad ja tuttavaimad loomad on selgroogsed. Nende hulka kuuluvad kiireimad loomad maal, vees ja õhus ning samuti maailma intelligentseimad liigid, kellest üks Homo sapiens on viimati mainitud aspektist üsna silmapaistev. Kõik selgroogsed on omavahel suguluses, mille pikkus ulatub miljonitesse aastatesse
(Colvin , Speare 1996, Lk 74) Isane kogub omale kevadel haaremi ja ajab teised isased möirates minema. Isane kaalub 4000kg. Merileopard neelab väikese pingviini tervelt alla, suurema raputab tükkideks. Ta tagahammastel on 3 teravat tippu, mis toimivad nii pistodadena kui hiilgevähkide väljasõelujana. Kiusvaalad – maailma suurimad vaalad, kelle suus on kiusplaadid, mis jooksevad pikineelu alla. Vaal ujub hiilgevähi sülemist lahtise suuga läbi ning filtreerib vähid välja. Küürvaal liigub 200 km päevas. Lõuna- Jäämeri on vaalade kaitseala. Patagoonia änn on kõvera nokaga agressiivne lind, kes varastab pingviinimune ja sööb ära vastkoorunud pingviinipoegi. Toitub loomade jäänustest, kasutades oma kõverat nokka hüljeste ja vaalade kehade lõhkirebimiseks. Elavad pingviinikolooniate läheduses. Talve veedavad lõunapooluse meredel, et kevadel Antarktikasse naasta. Antarktika termatoom on kala, kes elab merevee külmumuspunkti
linde ning talvitab 3,5–9,4 miljonit lindu. Eesti linnuliikidest enamik (127) kuulub värvuliste seltsi. Järgnevad kurvitsalised (71 liiki), hanelised (37), haukalised (27), kakulised (12), toonekurelised (10) jt. Nüüdisajal on Eestis kindlaks tehtud 64 imetajaliiki. Esindatud on putuktoiduliste, käsitiivaliste, näriliste, jäneseliste, kiskjaliste, loivaliste, vaalaliste ja sõraliste selts. Nimekirjale lisanduvad eksikülalistena kolm vaalaliiki – küürvaal ehk pikkloib-vaal ja silmikdelfiin ehk afaliin (mõlemaid kohati Eesti merevetes 19. sajandil) ning valgevaal (nähti meie vetes 20. sajandi algul ja 1985. aastal). Viimastel aastakümnetel puuduvad andmed unilaste kohta. Ohustatud ja kaitsealused selgroogsed Eesti virtuaalses punases raamatus (2008) kasutatud kategooriate järgi kuulub Eestist hävinute hulka üks liik (euroopa naarits), äärmiselt ohustatud on 12, ohustatud 11,
annaabi.ee 
