mest gruppi kõrgemate punktidega kui teist.) SE2 2,173296 oluliselt. Õppejõud oli hinnanud esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist Ül. 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tankimisseade väljastab täpse kütus Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord täpselt 20 liitrit kütust. Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse mõõtmisvahendiga üle ning saab Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule? x- 19,4 s- 0,25 n- 5 µ- 20 H0: µ = 20l (Kütusekogus vastab tellitule) H1: µ 20l (Kütusekogus ei vasta tellitule) SE= s/n SE= 0,111803 Temp= x-µ/ SE Temp= -5,366563 Tkr=2,78 VASTUS: Statistiliselt erineb tellitud kütusekogus oluliselt. eade väljastab täpse kütusekoguse. elt 20 liitrit kütust.
H1: µaµb (tulemused erinevad, õppejõud hind SE*=SE12+SE22 SE*=1,3642682 +2,1732962 SE* 2,566 temp= x2-x1/SE* Temp -1,559 Tkr= 2,01 VASTUS: Statistiliselt erinevad tulemused oluli Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tank Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekog x- 19,4 s- 0,25 n- 5 µ- 20 H0: µ = 20l (Kütusekogus vastab tellitule) H1: µ 20l (Kütusekogus ei vasta tellitule) SE= s/n SE= 0,112 Temp= x-µ/ SE Temp=-5,367 Tkr=2,78 VASTUS: Statistiliselt erineb tellitud kütusekogu Ülesanne 3 Firma on huvitatud, kas müra mõjutab raamatup Selleks korraldatakse kümne raamatupidajaga k Tulemusena saadi keskmiseks töövõime erinev Oletatakse, et vaikuses on töövõime parem. Ko x- 2,6 s- 2,8 n- 10 H0: µ= 0 (Müra ei mõjuta raamatupidajate tö
Väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate hinnetega kui teist gruppi, ei ole alust. Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tankimisseade väljastab täpse kütusekoguse. Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord täpselt 20 liitrit kütust. Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse mõõtmisvahendiga üle ning saab viie katse keskmiseks kütusekoguseks 19,4 liitrit standardhälbega 0,25. Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule? H0: µ=20 (erivevus puudub- tanklast saadav kütusekogus vastab tellitule) H1: µ20 (tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule) µ=20 x=19,4 s=0,25 n=5 SE=s/n SE=0,25/5=0,11 temp=(x-µ)/SE temp=(19,4-20)/0,11=-5,45 tkr=2,78 temp jääb kriitilisse alasse, seega lükkan H0 tagasi. Vastus: Tanklast saadav kütusekogus (erineb statilistiliselt oluliselt tellitud kütusekogusest) ei vasta tellitule. Ülesanne 3
iselt, õppejõud hindas gruppe samamoodi das I gruppi kõrgemate punktidega kui II gruppi , siis aktsepteerin H ei erine oluliselt. Antud väitel ei ole alust. Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankimisseade väljastab täpse kütusekoguse. Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord täpselt 20 liitrit kütust. Kodus mõõdab saab viie katse keskmiseks kütusekoguseks 19,7 liitrit standardhälbega 0,25. Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule? H: µ=20 Erinevus puudub, tanklast saadud kütusekogus vastab tellitule H: µ21 Tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule µ= 20 SE=s/sqrt n x= 19.7 SE= 0.11 s= 0.25 n= 5 sqrt n= 2.24 temp=(x-µ)/SE temp= -2.68 tkr= 2,78 Kuna temp ei jää kriitilisse alasse, siis järelikult aktsepteerin H Vastus: Alust väita ei ole
eraldi pihusti). Pritsesüsteemid, kus üks või kaks pihustit pihustasid kütuse gaasiklapi peale olid oma aja kohta head ja odavad. Nad olid karburaatoritest palju kiirema reageerimisega ja täpsema doseerimisega. Kütusekulu veelgi täpsemaks doseerimiseks oli vaja igale silindrile oma pihustit ja paigaldada see sisselaskeklapile võimalikult lähedale. Nüüd sai võimalikuks juhtida igasse silindrisse just sellele sobiv kütusekogus või siis mõni silinder välja lülitada. Täpsem kütuse doseerimine (väike kulu, suurem võimsus) Täpsem segu jaotus silindrite vahel Eeldused suuremaks võimsuseks (väiksem voolu takistus, õhu eelsoojendus, õigem surveaste) Võimalus kasutada lahjemat segu, ning saavutada väiksem kulu Vähem ohtlikke gaase Open.forms.fi/HMV-edu Burnman.planet.ee/TTK/Referaat%20Toites %FCsteem.doc Google.ee pildimaterjal
Elektroonilised (EDC Electronic Diesel Control) Miinimum-maksimumregulaatori karakteristik Käivituskogus, kiirenduspedaal põhjas Käivitusjärgne pöörlemiskiiruse kasvamine Tühikäigupöörete saavutamine Kiirenduspedaali vabastamine Mootori soojenemine, tühikäigupöörete reguleerimine Kiirenduspedaali põhja surumine, täiskoormus, reguleerimata ala Momendi kompenseerimine Ilma ülelaadimiseta mootoritel: Pöörlemiskiiruse kasvades optimaalne pihustatav kütusekogus väheneb Halvem segumoodustus Väiksem õhukogus Termilised piirangud Tahma tekkimise vältimiseks vähendatakse pritsekogust positiivne momendi kompensatsioon Ülelaadimisega mootoritel: Kompressori tööpiirkonna pöörlemiskiirustel optimaalne kütusekogus suureneb negatiivne momendi kompensatsioon Momendi kompensatsioon Momendikompensaatori rakendumine Maksimaalpöörete piiramine Pedaali vabastamine Ajastusseade
Otsus : H0 Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tankimisseade väljastab täpse kütusekoguse. Selleks tankimist, tellides iga kord täpselt 20 liitrit kütust. Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse m üle ning saab viie katse keskmiseks kütusekoguseks 19,7 liitrit standardhälbega 0,25. Kas on alust saadav kütusekogus ei vasta tellitule? Andmed: µ 20 xx 19.7 n 5 s 0.25 H₀:µ=20 H₁:µ ≠20 SE=s/√n SE=0,25/√5 SE= 0.11 t=xx -µ /SE t=19,7-20/0,11 t= -2.68 tkr= 2.78
Chrysler müüs oma arendustöö Boschile. Jetronic erinevad tüübid D-Jetronic (1967-1976) Analoog kütuse sissepritse. Kütuse pritsimise perioodi kalkuleerimiseks mõõdetakse anduriga vaakum sisselaskekollektoris. K-Jetronic (1974-c.1988) Mehhaaniline kütuse sissepritse. See tüüp on erinev pulseeritud pritsesüsteemidest, kus kütus voolab vahetpidamata kõigist pihustitest sel ajal, kui kütus pumbatakse umbes 5 bar-ise rõhu alla. Õhu kulu mõõdetakse, et kalkuleerida kasutatav kütusekogus. Sel süsteemil puudus veel Lamda-andur. Taolist süsteemi kasutasid näiteks VAG, Ferrari ja Ford. K-Jetronic (Lambda) K-Jetronic-u variant, kus kasutatakse lamda suhte kontrolli. Süsteem oli vajalik, et mahtuda California väljaheitegaaside mahtude piiridesse. Hiljem vahetati see välja KE-Jetronic vastu. KE-Jetronic (c.1985-1993) Elektrooniliselt kontrollitud mehhaaniline kütuse sissepritse. ECU (mootori tööd juhtiv
peenpuhastusfiltritega. Kaasaegsete mootoritel kasutatakse paljude elementidega isepuhastavaid automaatfiltreid. 3 2. Diiselmootori kütuse kõrgsurvepumbad (KKP) Kütuse kõrgsurvepump on diiselmootori kütusesüsteemi osa, mis doseerib vedelkütuse hulka vastavalt mootori töörežiimile ning tekitab kütuse pihustamiseks vajaliku rõhu. Kõrgsurvepumba funktsiooniks on: Doseerida täpselt mootori töörežiimile vajalik kütusekogus Tekitada surve, mis kindlustab kütuse kvaliteetse pihustamise (50 kuni 250 mPa) Anda kütus pihustile ettenähtud väntvõlli pöördenurga all ÜSS- i suhtes Doseerida antud töörežiimil kõigele silindritele võrdne tsükliline kogus kütust (nimirežiimil on lubatud erinevus kuni 6%), mis kindlustab mootori ühtlase töö. Nimirežiimi pööretelt üleminekul kõige madalama pööretega režiimile väheneb
olevate reisijate, posti ja lasti eest. Lennuki kapten vastutab lennuki, selle meeskonna, reisijate ja transporditava kauba eest. Esimene ohvitser juhib kapteni korraldusel lennukit, aitab lennu planeerimisel ja lennu- operatsioonide läbiviimisel. Iga lennu eel viiakse läbi briifing, kus kapten ja esimene ohvitser saavad enda käsutusse andmed lennuki, reisijate ja kauba ning ilmatingimuste kohta. Nende andmete alusel toimub lennu planeerimine arvutatakse välja lennuks vajalik kütusekogus ja tellitakse lennuki tankimine. Enne lendu kontrollib meeskond lennuki tehnilist seisukorda. Kapten või esimene ohvitser vaatavad lennuki väljastpoolt üle ning kontrollivad seadmete jne korrasolekut ja täidavad lennu kontrollkaardi. Kontrollkaardil on iga lennuetapi (nt tõus, laskumine, mootori käivitamine) kohta märgitud operatsioonide sooritamise järjekord. Kontrollkaart võetakse ette enne igat lennuetappi ja märgitakse pärast valju häälega ettelugemist iga rida. Suurtes
plastsemad. Mõlemad eksisteerivad tavaliselt kristallilises olekus. Diisli koostis ja tsetaaniarv. Diiselkütus saadakse mitmete destillatsiooniproduktide segamisel, sisaldab põhiliselt alkaane ja tsükloalkaane. Areenide hulk on piiratud. Väävlisisaldus 0.02-0.05% autodiislis. Tsetaaniarv iseloomustab diisli isesüttimist ja ühtlast põlemist. Optimaalne arv on 45-60. Kui tsetaaniarv on liiga väike, on süttimine aeglane, kütusekogus kambris kasvab, mis korraga süttides tekitab suure rõhu ja mootor hakkab kloppima. Kui tsetaaniarv on liiga suur, langeb mootori efektiivsus. Põlemine on ebatäielik, tekib palju tahma ja kasvab kütusekulu. Liimimise eelised ja puudused. Eelis- kiire, lihtne, odav, vähe vaeva, paljusid asju saab ühendada, enamasti saab liimida toatemperatuuril, kuumutamata, pole vaja ühendatavaid pindu mehaaniliselt töödelda või on
2.7. Kütusesüsteem Suurem võimsus eeldab ka kütusesüsteemi järgi aitamist. Selleks on kaks võimalust, kas kütusesüsteemi rõhu tõstmine või suurema tootlikkusega pihustite paigaldamine. Seda, kui suure tootlikkusega pihusteid mootor vajab saavutamaks soovitud eesmärke on võimalik arvutada. Antud juhul on püstitatud eesmärk saavutamaks mootorivõimsust 200 kW. Selleks, et arvutada on vaja veel välja selgitada BSFC (Brake-Specific Fuel Comsumption) ehk kütusekogus, mis kulub ühe võimsusühiku tootmiseks. Vabalthingaval mootoril jääb vahemikku 6,3-7,7 cm3/kW. Samuti on vaja selgitada välja turvaline pihustite tööaeg (duty cyle), mis jääb originaalmootoritel enamasti 0,80 juurde ja modifitseeritud mootoritel 0,85 juurde. Seega oma arvutustes võtan aluseks kütuse erikulu 7 cm3/kW ja pihustite turvaliseks tööajaks 0,85.[15] ( N max * b e ) 200 * 7
annaabi.ee 
