Ta uskus inimese mõistusse ja tõestuse jõusse ning pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma; tema eetika on sügavalt ratsionalistlik. Sokrates ise oli pärit lihtrahva seast, kuid pal jud tema õpilased pooldasid aristokraatiat. Sokraatikute koolkondadest allusid Megara (selle ra- jas Eukleides) ja tõenäoliselt ka Elise-Eretria koolkond veel tugevasti eleaatide ja sofistide mõjule, kuid ka nemad püüdsid ületada relativismi. Tulemusrikkamalt tegutsesid kürenaikud, kellele olid omased hedonism ja ka ateism, ning küünikud, kes püüdlesid autarkia, see tähemdab üksikisiku sõltumatuse ja enesega rahuldumise poole. Küünikud põlgasid oma aja kultuuri ja ühiskonnakorraldust, paljud neist elasid ise kerjustena. Nii küünikuid kui kürenaikuid ühendas kultuuriviljatus; kerjuste ja vaeste filosoofid ei tunnustanud kultuuri, sest nad olid sellest ilma jäetud, rikka jõudeelu filosoofid soovisid kultuuri ainult parasiitidena nautida.
Miks on Demokritos oluline? · Aatomiõpetus · Atomistid Nimeta 3 antiikfilosoofia tähtsaimat filosoofi. · Sokrates (469-399 e.m.a.) · Platon (428/27-348/47 e.m.a.) · Aristoteles (384-322 e.m.a.) Mis toimus antiikfilosoofia klassikajärgsel periood? · klassikalise mõtte edasiarendamine mitmesugustes koolides, aga ka olemasoleva problemaatika kordamine. Millised on antiikaja filosoofia klassikajärgse perioodi 5 alavormi? · a.) Sokraatilised koolid: · Küünikud · Kürenaikud (Eukleides) · b.) stoitsism · c.) epikureism · d.) skeptitsism · e.) uusplatonism Nimeta keskaegse realismi filosoofe. · Johannes Scotus (810-877) · Anselm Canterbury`st (1033-1109) · Abelard (1071-1142) · Roger Bacon (1211-1294) · Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke filosoofe.
Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema
Tuleb elada askeetlikult keha muuta tuimaks. Esindajaks DIOGENES. KÜNISM küüniline inimene inimene, kes üleolevalt ja põlgusega suhtub üldtunnustatud materiaalsetesse väärtustesse. Perekonda suhtuti küüniliselt. Abiellu või ära abiellu vahet pole. Normaalne abielu pime naine ja kurt mees. Epateeriv käitumine sokeeriv käitumine. Kõrge enesehinnang ei tunnistatud autoriteeti. Liidriks oli ANTISTHEUES. KÜREENE KOOLKOND kürenaikud põhja Aafrikas, liidriks Aristippos. Sensuaalne e meeleline tunnetamine ja hedonistlik moraal. Rõhutati elu nautimist ja lõbutsemist. Vaba on see, kes elu naudib. Elu nautimine ei tohi olla liiga intensiivne sellele järgneks muidu intensiivne kannatamine. Oluline on tasakaal. PLATON Sokratese kuulsaim õpilane. Arvas, et Sokratese surm oli suur traagiline viga. Tänas jumalat, et elas Sokratese ajal. Platon oli universaalne inimene, täiusliku kreeklase kehastus. Ta oli
küsijaks ka siis kui kõik arvavad, et nad midagi teavad. · Sokrates on äratatud südametunnistusega filosoof. Esmakordselt töstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise postuaaldina esile. Ta annab sofistide lausele: "Inimene on köigi asjade mööt" positiivse sisu. · Seejuures on ta suur vooruste kuulutaja. Voorused ilmuvad nagu sönumid teisest maailmast. · Sokraatikud - tema kölblusöpetuse edasikandjad. Küünikud, kürenaikud jne. · Sokraatika - Öppemeetod, mis on iseloomulik 1776-1830 kateheetikas kirikus ja koolis. Selle suuna eesmärgiks on tugevdada öpilaste mötlemisvöimet ja röömu öppetööst ning iseseisvate veendumuste kujunemist. 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
