tavaliselt reguleeritav suurematel sõiduautodel ja reguleeritakse kahe õõtshoova variandil samadest kohtadest kust rattakalletki Kokku-ja lahkujooks (toe-in ja toe-out) Rattakallestest tingitult tekivad jõud, mis püüavad panna rattaid veerema mööda teineteisest eemalduvaid kaari. Selle nähtuse kõrvaldamiseks kasutatakse rõhttasapinnas ratase kokku-ja lahkujooksu, millega saavutatakse soovitud veeremissuund. Vale kokkujooks põhjustab rehvide intensiivse kulumise. Pöördtelje külgnihe Pöördtelje külgnihkeks nimetatakse: pöördtelje kujuteldava pikenduse ja ratta püstteljelise kesktelje vahelist kaugust maapinnal. Pöördtelje külgnihe on positiivne kui pöördtelje kujuteldav pikendus kohtub maapinnaga ratta keskteljest seespool. Pöördtelje külgnihe on negatiivne kui pöörtelje kujuteldav pikenuds kohtub maapinnaga ratta keskteljest väljaspool. Pöörtelje külgnihe hoiab rooli kuuliigendid kerge pinge all, mis annab roolile hea tundlikuse.
reguleerimisel muutub ka kokkujooks. Kokkujooksu reguleerimine aga teisi nurkasid ei mõjuta. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 30 Pöördtelje külgnihkeks nimetatakse pöördetelje kujuteldav pikenduse ja ratta püsttasapinnalise kesktelje vahelist kaugust maapinnal. Enamikel masinatel kohtub pöörtelje kujuteldav pikendus maapinnaga ratta keskteljest veidi seespool. Sellisel juhul loetakse pöördtelje külgnihe positiivseks. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 31 Juhul kui pöördtelje pikendus kohtub maapinnaga ratta keskteljest väljaspool aga negatiivseks. Kui pöördetelje kujuteldav pikendus ratta keskteljega maapinnal kohtub loetakse pöördtelje nihe nulliks. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 32 1 pöördtelg, 2 ratta kesktelg, 3 pöördtelje negatiivne külgnihe, 4 pöördtelje positiivne külgnihe
Liiga suure kokkujooksu korral tekivad rehvi kulumispinna siseservadele kõrgemad randid. Suure lahkujooksu korral tekivad randid rehvi kulumispinna väliskülgedele. Pöördtelje külgnihkeks nimetatakse pöördetelje kujuteldav pikenduse ja ratta püsttasapinnalise kesktelje vahelist kaugust maapinnal. Enamikel masinatel kohtub pöörtelje kujuteldav pikendus maapinnaga ratta keskteljest veidi seespool. Sellisel juhul loetakse pöördtelje külgnihe positiivseks. Juhul kui pöördtelje pikendus kohtub maapinnaga ratta keskteljest väljaspool aga negatiivseks. Kui pöördetelje kujuteldav pikendus ratta keskteljega maapinnal kohtub loetakse pöördtelje nihe nulliks. Rattad peavad pööramise ajal veerema ilma libisemiseta. Vastasel juhul oleks pööret raske sooritada ja rehvid kuluksid kiiresti. Seepärast on vajalik, et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igal hetkel ühes kohas, punktis 0, mida nimetatakse pöördekeskmeks
Kui keevis ebaõnnestus, eemaldatakse õmblus ja tehakse keevitus uuesti. 10. Liikurteehöövel (greider): otstarve, kirjeldage konstruktsiooni, tunnusparameetreid, kirjeldage kuidas on võimalik liigutada ruumis tema põhilist tööorganit. Otstarve: profileerimistööd, kuid ka teede korrashoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks tänavatel, platside ja väljakute planeerimiseks Parameetrid: võimsus, hõlmaa suurus, hõlma süvistus, mass, lõikenurk, külgnihe, sillad, kiirus Kontstruktsioon: Liigitatakse kergeteks, keskmisteks, rasketeks ja eriti rasketeks. Kergetel ja keskmistel autogreideritel on rattavalem enamasti 1x2x3 mis tagab hea tasandamisomaduse, püsiva haardejõu ning küllaldase püsivuse. Raskete rattavalem on 1x3x3 ja 3x3x3, sellisel masinal on head veoomadused, läbivus ja manööverdusvõime. Vedavaid rattaid käitab tavaliselt masina peajõumasin, enamasti sisepõlemismootor. Jõuülekanne koosneb
Suure laeva korral tuleb arvesse võtta laeva pöörderingi elemente. Täpselt saab pöörde alustamise koha leida, kui asetada kaardile kanalipõlve kohale kaardiga samas mõõtkavas joonistatud pöörderingi kujutis (vaata Joon. 12.17.). Siit on näha, et kui pööret alustatakse vara või hilja, puudutab laev kerega kanali kaldaid. Pöörde kiirendamiseks uuele kursile mineku käigus võib kasuks tulla masina pöörete ajutine suurendamine. Kuna sellise pöörde teostamisel tekkib salakaval külgnihe pöörde välimise külje suunas, on teada palju juhuseid, kus laev puudutab kanali kallast pöörde välisküljel. Seepärast tuleks enne pöörde alustamist viia laev kanali teljest veidi pöörde poole. Peale pööret aga tuleb laev uues kanalipõlves pöörde välisküljelt uuesti kanali teljele tuua. 2. Laeva juhtimise iseärasused kanalis. Laeva liikumist madalaveelises kanalis saadavad samad nähtused, mis esinevad ka madalvees, kuid nad tulevad esile tunduvalt jõulisemalt
annaabi.ee 
