See oleneb vaid sellest, kuidas mälestust hindad, mis poolt tast käsitled ning mida tast õpid. Olles mälestuses, inimene justkui elaks minevikus. Kuid ilus mälestus on suurepärane motivatsioon eluga edasi minemiseks, püüdmaks saavutada veelgi rohkemat ning kündida veelgi parema emotsiooni poole. Kole mälestus õpetab aga hindama seda, mis sul on ning aitab vältida tegemast samu vigu. Mälestused aitavad elada. Neis on jõud. Waris Dire räägib oma tõetruus romaanis ''Kõrbelill'' katsumustest, millest meie oma kindlustatud soojades kodudes mõeldagi ei oskaks. Kaasas ainsa varandusena räbaldunud suurätt, põgenes neiu masendava elu eest Aafrika kõrbes. Üldse mitte seepärast, et tal oleks seal halb olnud, ta armastas oma kodu ja peret, kuid fakt, et traditsiooni kohaselt, pidi abielluma endast kaks korda vanema mehega, ajas judinad peale. Kui väga ta ka ei oleks tahtnud pea norgus tagasi kodupoole kõndida, aita teda teel viimane mälestus, vanamehe
Samas peame hindama võimalust püha liit tühistada, sest lahutus annab meile võimaluse oma viga parandada. Islamiusulistel selline võimalus peaaegu puudub. Ehkki oleme kaotanud tähtsa osa oma väärtushinnangutest, näeme siiski helgema tuleviku nimel vaeva. Moslemid suhtuvad religiooni väga tõsiselt. Keegi ei söenda koraanis kirjutatud sõnade üle kahelda. Islami kultuuris ei ole ebatavaline 14-aastane pruut ja 40-aastane peigmees. ,,Kõrbelill" on romaan supermodell Waris Dirie elust. Waris oli kõigest 13-aastane, kui põgenes Somaaliast, et pääseda vanamehega abiellumisest, mille tüdruku isa oli organiseerinud. Enne paaripanekut on seal kombeks tüdrukud ümber lõigata. See tähistab nende puhtust ja süütust. Pulmaööl lõikab abikaasa ise naise uuesti lahti. Kogu protsess on äärmiselt valulik ning ebahügieeniline. Iga päev toimub maailmas umbes kuus ümberlõikamist
Laternasüütaja kehastab töö kammitsasse jäänud inimest. Kuuendal planeedil kirjutab maateadlane geograafiaraamatut. Ta pole oma planeedil nendes paikades, millest ta kirjutab, ringi liikunud, sest see olevat maadeuurijate ülesanne. Tegemist on on oma missiooni pooliku tajumisega, oma kitsasse maailma sulgumisega. Viimaseks planeediks on maa, mis avab oma olemise saladusi. Siin saab prints maolt teada, et üksi ollakse ka inimeste juures, kõrbelill õpetab, et inimestel pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks. Aga kui prints jõuab roosiaeda, peab ta kibedalt nutma, sest nüd avastab ta, et tema roos ei ole sugugi ainuke. Ja siis ilmub rebane, kes palub ennast taltsutada. Prints ei mõista, rebane selgitab, et taltsutama töhendab suhteid looma. Rebane õpetab ka traditsioonidest kinnipidamist:"Traditsioon on see, mis teeb, et ks päev teisest erineks, et üks tund oleks teistmoodi kui kõik teised"
Ainust, kelle tegevusel oli mõte; tema ei olnud isekas. Maateadlane – kirjutas geograafiaraamatut. Ise pole nendes paikades käinud, millest kirjutas, ringi liikunud, sest see olevat maadeuurijate ülesanne. Tegemist on missiooni pooliku tajumisega, oma kitsasse maailma sulgumisega. Näiliselt tark, pealiskaudsus, ei mõelnud oma eesmärgi põhjustele, sõltuv teistest, nägi vaid oma maailma, uhke, piiratud. Madu – VP saab teada, et üksi ollakse ka inimeste juures. Kõrbelill – õpetab, et inimestel pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks. Rebane – palun ennast taltsutada. Taltsutama tähendab suhteid looma. Kohe meenub printsile oma roos: „On üks lill…ta on mu vist taltsutanud…“ Rebane õpetab ka traditsioonidest kinnipidamist: „Traditsioon on see, mis teeb, et üks päev teisest erineks, et üks tund oleks teistmoodi kui kõik teised.“ Lõpuks avaldab rebane oma saladuse: 1)Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale
õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja tänapäeval, 21. sajandil. Ja mitte kaugel Aafrikas, vaid meie imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab naabrite juures Euroopas pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Waris Dirie ja Cathleen Miller ,,Kõrbelill" Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: Tõsieluline jutustus vaesest kirjaoskamatust tütarlapsest Waris lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus Diriest, kes põgenes masendava elu eest Aafrika kõrbes ja kellest lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele tänaseks on saanud rahvusvaheliselt tuntud supermodell. Ta elab vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist New Yorgis
Ainust, kelle tegevusel oli mõte; tema ei olnud isekas. Maateadlane kirjutas geograafiaraamatut. Ise pole nendes paikades käinud, millest kirjutas, ringi liikunud, sest see olevat maadeuurijate ülesanne. Tegemist on missiooni pooliku tajumisega, oma kitsasse maailma sulgumisega. Näiliselt tark, pealiskaudsus, ei mõelnud oma eesmärgi põhjustele, sõltuv teistest, nägi vaid oma maailma, uhke, piiratud. Madu VP saab teada, et üksi ollakse ka inimeste juures. Kõrbelill õpetab, et inimestel pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks. Rebane palun ennast taltsutada. Taltsutama tähendab suhteid looma. Kohe meenub printsile oma roos: ,,On üks lill...ta on mu vist taltsutanud..." Rebane õpetab ka traditsioonidest kinnipidamist: ,,Traditsioon on see, mis teeb, et üks päev teisest erineks, et üks tund oleks teistmoodi kui kõik teised." Lõpuks avaldab rebane oma saladuse: 1)Ainult südamega näed hästi