kui ristisõdade lainel oldi juba palju saavutada suudetud, siis järgneva saj. poliitiline ebastabiilsus andis saavutatule tagasilöögi. Alles 15.saj. alguse üldkiriklikud reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale. vaimulikke kutsuti Riia kirikukogule, kus rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. 16.saj. algul tehti Liivimaal veel üks katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata. Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi), kus andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse
ning arenenum kultuurikogemus. Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Riias ja Aizputes peeti jumalateenistusi toomhärrade poolt, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 15. sajandi alguse üldkiriklikud reformipüüdlused mõjutasid ka Liivimaad. Vaimulikelt hakati nõudma rangemaid elukombeid, rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, kristlike tavade tähendust. 16. sajandi algul tegid Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja Johannes Kyvel katse kirikuelu kindlustamiseks. Nad hakkasid korraldama oma piiskopkonnas visitatsioone ja sinodeid, kus anti täpsemaid juhtnööre maarahva õpetamiseks. 1517. aastal oli neil juba materjale katekismuse õpetamiseks eesti keeles. Taheti asutada eriline kõrgem kool, kus saaksid õppida lisaks linnakodanike omadele ka maarahva lapsed. Paraku jäi plaan reformatsiooni Liivimaale tuleku tõttu katki. Martin Luther algatas reformatsiooni ehk usupuhastuse 1517. aastal Wittenbergis.
Toomkirik-piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias, Aizputes. Seal pidasid jumalateenistust toomhärrad. Toomkapiitel-Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne ükssomaenda vara ja kassaga. Missa-jumalateenistusi peeti küll ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Visitatsioon-Saare-Lääne piiskop J. Oras ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi) , kus andsid täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Reformatsioon-ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu. Pildirüüste- Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524
Toimusid Eestis pildirüüsted: 1524-1525. Rüüstati dominiiklaste kloosterkirikut, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. Tartus M. Hoffmani juhtimisel toomkirikut, jm kirikuid ja toomhärrade maju. ilmus esimene eestikeelne piibel: 1739. Kes ta oli, millega ja millal sai tuntuks? Henricus Carvel: Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). Johann Pulck: XVI saj. Kõrgharidusega eestlane, kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. Johannes Orgas ja Johannes Kyvel: XVI saj.Saare-Lääne piiskopid. Korraldasid visitatioone ja sinoideid. Johannes Blankenfeld: XVI saj. Kuulsaim Vana-Liivimaa vaimulik, kes taotles katoliku kirikuelu puhastamist. Melchior Hoffmann: 1525. Juhtimisel rüüstati Tartus toomkirikut, jm kirikuid, toomhärrade maju. Plettenberg: 1525. Ordumeister jätkas Liivi ordu juhtimist iseseisvana. Saksa ordu likvideeriti. Hans Susi: XVI saj. Teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde.
õppinud ülikoolis. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest. Jumalateenistusi e missasid peeti ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Sügavamaid teoloogilisi teadmisi preestrilt ei nõutud, piisas lugemisoskusest ja tähtsamate palvete tundmist. 16. sajandi algul tehti Liivimaal veel üks katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata. Saare-lääne piiskopid Johannes Orgas ja Johannes Kyvel hakkasid korraldama regulaarseid kogunemisi , kus nad andsid juhtnööre maarahva õpetamiseks. 1517. aastal olid neil kasutusel juba üksikasjalised materjalid katekismuse õpetamiseks eestlastele eesti keeles. Keelt oskavate vaimulike puuduse leevendamiseks taheti asutada eriline kõrgem kool, kus saaksid õppida nii linnakodanike kui ka maarahva lapsed, kahjuks ei olnud aeg ja olud soodsad selle töö jätkamiseks.