9% Naised 96.3% (2001 census) Eksport toormaterjalid Tarbekaubad Transpordivahendid kütus Import Rõivad Jalatsid Farmaatsiatooted Tsement Sigaretid Mööbel Vein kartulid tsitrusviljad. Pilt 5 Maavarad Vask Kips Puit marmor bentoniit pigmentmullad Transport Lennujaamu 15 (2010) Maanteed 14,671 km millest 12,321 on valitsuse kontrolli all. Sadamad ja terminalid: Larnaca, Limassol, Famagusta, Kyrenia Turism Tursimi areng on riigis väga kõrgel kohal tänu: vaatamisväärsused Rannad Kuurortid Maastik Alaloolised ehitised jt Pilt 4 Pilt 6 Pilt 7 Kasutatud kirjandus Pilt1 Pilt2 Pilt3 Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 https://www.cia.gov/library/publications/theworldfactbook/geos/cy.html http://en.wikipedia.org/wiki/Cyprus
Küpros os t ek P i n d r H kliima · Vahemereline · mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). pinnamood · Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m) · Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp Kyparissovouno (1024 m) · keskosas laiub Mesaoría tasandik. · puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. taimestik · 17% on kaetud metsadega. · Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed(liik mis esineb ainult teatud piiratud alal). loomastik · Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks
Pealinn: Nikosia Pindlala: 9251 km² (sellest 3355 km² on Põhja Küprose Türgi Vabariigi võimu all) Ulatus: läänest ikka 240km, põhjast lõunasse 100km Rahvusloom: Küprose mägilammas Rahvuslill: Roos Naaberriigid: Küpros on saareriik . Üle Vahemere põhjast Türgi, lõunast Iisrael, idast Süüria, läänest Tuneesia Rahvaarv: 950 00 (kreeka alal 722 000, türgi aladel hinnanguliselt 228 000) Rahvastiku tihedus: 90 in/km2 Haldusjaotus: 6 ringkonda *Famagusta, *Kyrenia, *Larnaka, *Limassol, *Nikosia, *Pafos Religioon: õigeusklikke 78%, muslimeid 18%, väikesed maroniitide, katoliiklaste ja armeenlaste kogudused Rahaühik: nael, jaguneb 100 sendiks; alates 1999 seotud euroga kursi 1 CYP = 1,7086 EUR alusel (lubatud kõikumine 15%) Riigi tähis: CYP Lipp ja vapp Küprose lipp on valge, lipu keskel on kujutatud saareriigi kinruut, selle all kaks oliivioksa, pikkuse-laiuse suhe 5:3. Valge värv tähistab Küprose rahumeelset loomingut, nagu ka
Küprosel asetsevad farmid on sageli väiksed. Mesaória viljakale tasandikule jääb tähtsaim põllunduspiirkond, mis asub Nikosiast idas. Küprose maaelanikud kasvatasid varem kitsi ja lambaid üksnes oma tarbeks, praegusajal aretatakse veised ja lambaid piima ja liha müümiseks. 12 9. LOODUS 9.1. Mäed Küprosel paiknevad kaks mäeahelikku, mis lõikavad saart idast läände, need on Tróodos ja Kyrenia. Kõrgeim tipp Olympos (1953 meetrit), mis asub saare edelaosas, jääb Tróodosele. See on üsna järsk mäestik. Kyrenia mäestik asub saare põhjaosas ning on madalam. See koosneb peamiselt lubjakivist. Nende mäeahelikkude vahel asub Mesória, kus toimub peamine osa riigi põllundusest. 9.2. Taimestik Küprose saarel kasvavad paljud erinevad puu ja taime liigid, näiteks kasvab palju apelsini- ja oliivipuid, samuti ka viinamarjapõõsaid
Karola Siimsalu Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Põllumajandus Küprose põllumajanduslikult kasutatav pindala on 125200 hektarit. Arvestades Küprose enda pindala on see suhteliselt suur ala. Pinnamood Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. Põllumajanduslikust vaatest pinnamood on väga muutlik, vahelduvad ebatasane rannajoon, liivased rannad, kivised künkad ja metsaga kaetud mäed. Paraku seetõttu ka kõikjal ei saa p'llumajandusega tegeleda. Kliima Küprose kliima on lähistroopiline ja vahemereline pehmed talved ning kuumad kuivad suved
17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei d. Kreeka Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal, Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi f. Küpros Trodose mäestik, Famagusta (rannad, Salami varemed), Kyrenia (loss, muuseum) 3. PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b. Island 31 tegevvulkaani, geisrid, kuumaveeallikad, Laavaväljad, Liustikud, Reikjavik c. Rootsi Stockholm (kuningapalee), Kalmari loss, Lapimaa, Gotland, Öoland, Visby d. Soome Helsinki, järved, Rauma vanalinn, Ahvenamaa saarestik, Rovaniemi ja Lapimaa, Sibelius, Savolinna ooperifestival e
annaabi.ee 
