19000 h6bemarga eest Saksa ordule ning j2rgmine aastal andis k6rgmeister selle valitseda Liivi ordumeistrile. Suurimaks maavaldajaks Eestis saigi Liivi ordu. XIV saj. teisel poolel langesid VL piiskopkonnad Liivi ordu s6ltuvusse, iseseisvuse s2ilitas vaid Tartu piiskopkond. Saj. l6pus asuski orduvastase liikumise eesotsa Dietrich Damerow (Preisimaalt p2rit, Pariisi ylikoolis 6ppinud) (Tartu piiskop). Tema laialdased sidemed Euroopas aitasid leida kyllaltki suurt v2lisabi. 1396 a. s6jak2igul ryystati Tartu piiskopkonna maa, vallutati linnused va. Toomem2e linnus Tartus. Tekkinud tylid lahendati Danzingi kongressil kuna puhkenud probleemid olid rahvusvahelise kaaluga. Kongressil osalesid k6ik VL poliitiliste j6udude esindajad. Kongressil otsustati et Riia piiskop peab olema ordu liige, ordu ei tohtinud enam n6uda vasallide ja piiskopkondade osav6ttu ordu s6jategevusest. Laiendati vasallide
Torn suur ja massiiivne. Lläänetornid. 2 põikihoonet. 13 saj ehitati westminister abby. Teravkaar ja suur aken fasaadil idaseinas ka suur aken. Ypriski prantsuse pärane. Inglise kirikud tagasihoidlikumad. Earky english. Madalad ja pikad kirikud. Salisbury katredaal. 1250-1350 dekoreeritud stiil. Võlvi roietestt on tehtud dekoratiivsed ornamendid. Hilisgootika - perpendikulaar Võlvide asemel kujuneb valja ilus muster. Roietest kujunevad ornamendid. ITAALIAAAAAA gootika ei levinud eriti. Kyllaltki tugevalt oli alles romaani ja varakristliku arhitektuuri stiilid. Firenze toomkirik on gootika ja renesannsi vahepealne. Kupli parast. Ehitusmaterial on põhiliselt marmor. Põhja itaalias poorati erilist tähelepanu tavalistele majadele. SAKSAMAAAAAA Saksa gootika põhiline ehitusmaterjal oli punane tellis. Esimesed kirikud on prantsuse mojutustega. Strasbourgi katredal. Teravkaared olemas ja vertikaalsust juurde antud erinevate detailidega. Kòlni toomkirik ehitatud neogootikas
näitus 1886. Sümbolism, miks tekkis? Ei jäädvusta seda, mis on ainult näha, vaid seda, mis on müstiline jne... "Silm ilma ajudeta". Courbet ytles vastu, et näita mulle yhte inglit ja ma maalin selle sulle. Vastati, et mida materialistlikumaks läheb maailm, seda rohkem ma sulle neid ingleid näitan. Fotograafia on väga vajalik, aga see pole siiski kunst. Sajadnivahetuse kunst (1886-1905) sümbolism ja juugend SÜMBOLISM Tegemist on kunstivooluga mitte stiiliga. Nad koik maalivad kyllaltki erinevates tehnikates. selle tottu ka vool mitte stiil. Neid yhendavad sarnased teemad. Nad maalivad religioosseid stseene, mütoloogilisi teemasid, armastatud teemad on sünd, surm, üksindus, armastus, vägivald, erootika, müstika. Ristivastupidi sellele, mida tegid realistid ja impressionismid. Symbolistiid ytlesid, et realistid on mõttetud. Realism ja impressionism on mõttetud sümbolistide arvates, sest need ei luba kujutada midagi, mida ei saa näha seega jäävad
Veokaugus suureneb ning veokulude vähendamiseks on omavalitsustel otstarbekas luua ümberlaadimispaigad või jaamad. Neisse saab lihtsate vahenditega sisustada sortimiskeskuse. Jäätmevoogliiguks siis skeemi järgi: Tekkekoht sortimine kogumine vedu töötlemine kõrvaldamine (ladestamine prügilasse.) 9 Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Tänapäeval elatakse arenenud riikides kyllaltki pillavalt. Materiaalseid väärtusi kasutatakse ebaotstarbekalt. Mida oleks vaja teha, et kujundada säästvat eluviisi? Kiiresti seda saavutada ei saa, sest inimestel on raske muuta välja kujunenud elustiili ja harjumusi. Ka tööstus on arenenud tasemini, kus ümberkujundusteks kulub aastaid. Alustada tuleb sellest, mida saab kohe teha. Oma igapäeva elus saamenäitekskokku hoida vett ja elektrit. Toitu varudes ja valmistades tuleks arvestada, et ei tekiks ülejääke.
eesmärke.6)ev protsesse juhivad protsesside omanikud. Gelleri yks eripära on see et yhtemodi käsitletakse kulutusi kvaliteeti ja aega. 2.Euroopa kvaliteediauhina mudelid-paljudes riikides on loodud mudeleid, mis võimaldavad hinnata ev.d kui tervikut, sellistemudelite olemus on suht teoreetiline, kuid praktiline väljund seisneb selles, et mudeli kriteerimuitenalusel on võimalik eveid oma vahel võrrelda. Selliste mudelite ylesehitus loogika on kyllaltki sarnane. Nt mudel kus kasutuses 9 hindamise kriteeriumi, lisaks hindamiskriteeriumitele nõuab mudel ka mitmeid lisamaterjale, koõikide kriteeriumide juures on selgitus mida antud kriteerium hindab , seegankasutades sellist mudelit hindamises peab ev keskenduma just nim 9 valdkonnaarengule. Pikaajaliselt saab ev olla edukas vaid siis kui tema tema erinevaid valdkondi arendatakse kooskõlas. Nt pol pikaajaliselt head äritulemused mõeldavad