nurki, nende hulgas Roald Amudsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostuüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, üle terve maa. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmal ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmali. Tänapäeval kasutatakse enim bokmali, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstintutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19- st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks.
Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri keel ungari (ungari) obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami) idasaami (inarisaami, akkalasaami, turjasaami, kildinisaami, koltasaami) läänemeresoome (eesti, soome, meä, kveeni, isuri, karjala, päriskarjala, aunusekarjala, lüüdi, liivi, vepsa, võru (või Võru murre), setu (või Setu murrak) ja vadja) Soome vapp Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel http://www.fennougria.ee/?id=10527 http://www.ugri.info/est/nation_co_id-279 http://www.suri.ee/r/sami/index-ee.html Pildid: http://images.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Kunagised norralaste esiisad olid sattunud praegusele Norra alale põhjapõtrade küttimise käigus(umbes 10 000 aastat tagasi, siis kui mandrijää taandus Skandinaaviast). Kõige esimesi inimtegevuse jälgi on leitud Østfoldi maakonna kaguosast, Rootsi piiri lähedusest. Puudub kindel teave kust tulenevad norralaste esivanemad või mis teed pidi nad sinna on sattunud, kuid kindel on see, et see läbis Østfoldi. Sealsetest
Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. 7.3Keeled Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. 7 Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Norra_ajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Norra 8
metsi. Puitu kasutatakse efektiivselt, kaasaegse tehnoloogia kaasabil. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajaduse. Norra ekspordib puitu 11% ulatuses kogu ekspordi väärtusest. Keeled: Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Rahvastik: Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvaarvu kasv saavutas oma lae, 1% vahetult pärast II maailmasõda. 1970ndatel hakkas see aga taas langema ja see trend jätkus ka 1980ndatel. Alates 1995. aastast on rahvaarv hakanud taas
moodustavad 9091% rahvastikust, on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30-40 tuhat. Põhja-Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist, Somaaliast ja Türgist. 2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest. Luterlus on riigiusk. Riigikeel on norra keel. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra rahvaarv ja selle muutumine: Aasta 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2009 Rahvaarv tuhandetes 3,265 3,581 3,877 4,086 4,242 4,492 4,661 Norra rahvaarvu muutumine: See on keskmine riik. Norra rahvastik vananeb. Meeste keskmine eluiga on 72 ja naistel 88 aastat, mis on suhteliselt kõrged näitajad. Sündimuse ja suremuse vahe on 0,341, seega Norra rahvaarv kasvab, kuigi vähe
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõun...
annaabi.ee 
