2. Connecticut 1630. aastatel · Koloonia staatus 1662 3.Rhode Island 1630-40.aastatel · lõplil õiguste (nt usuvabaduse) kinnitus ja koloonia staatus 1663 · Suurem usuline sallivus (baptismi keskus) ja humaansus (,,liberaalne koloonia") 4. New Hampshire · Esialgu Mass. osa, omaette koloonia alates 1679 5. New York 1664 6. Delaware: koloonia staatus 1703 7. New Jersey · Hollandlaste ja rootslaste järel saabuvad piirkonda inglased 1664 · Puritaanide ja kveekerite ala 8. Pennsylvania · asutaja William Penn sai kuningalt volikirja (omandiõiguse) koloonia asutamiseks 1682 · Kveekerite koloonia: tagakiusamise ohvrid mh Uus-Inglismaal · Penn (aadlik, Oxfordi kasvandik) tegutses esialgu jutlustajana mh Hollandis ja Saksamaal · Kveekerite lahkusk tekkis Inglismaal 1650. aastatel: ideaalideks võrdsus, rahu, vägivalla vastasus, tagasihoidlik elu kollektiivis
2. Rahvamõtted esindasid kultuuri neid aspekte, mis on paiguti erinevad, tulenevad erinevast ajaloost, keskkonnasündmustest Järeldas, et kõigil inimestel peavad olema ühtsed mentaalsed protsessid kuna on universaalsed mõtted Elementaarmõtted võtavad igas keskkonnas kohaliku kuju Tylor, Sir Edward Burnett (1832-1917): Briti- ning religiooniantropoloogia rajaja Kasvas üles kveekerite perekonnas, antikatoliiklased Pidi tuberkoloosi tõttu reisima soojematele maadele 24 aastaselt käis Mehhikos, kus liitus arheoloogide ekspeditsiooniga ,,Anahuat" reisikiri Mehhikost Primitive Culture, 1871 arutleb kultuuri arengu üle, evolutisonistlik Kultuurijäänukite teooria kultuurilised elemendid, mis eksisteerivad, aag on oma funktsiooni kaotanud; on head selleks, et uurida minevikku
Inglismaal seda akti täide ei viidud. Samasse aega langes Austraalia avastamine ning tähelepanu kandus mujale. Austraaliat hakati kasutama vangide väljasaatmiseks. Howardi ideed leidsid rakendust Ameerikas. Benjamin Franklin võttis aastal 1779, kõigest kolm aastat peale Ameerika Ühendriikide loomist, vastu esimese vanglate tegevust reguleeriva akti. Nimetatud akti tulemusena hakati rajama USA-sse uut tüüpi vanglaid. 19. saj esimestel kümnenditel rajati USA-sse kveekerite (protestantlik usulahk) uut tüüpi vanglad penitentsiaalid n-ö kahetsusmajad. Teadlikult püüti kasutada üksindust ja tööd inimese muutmiseks. Püüti luua ideaalne kahjulikest mõjudest vaba keskkond (1829.a. Pittsburgh, 1826.a. Philadelphia). Igal vangil oli oma kong, töö käis 7 päeva nädalas. Vang viibis üksi nii öösel kui päeval. Vaikuses. Püüti saavutada kahetsust toime pandud teo eest. John Winston Howard'i initsiatiivil võeti 1779.a
Suurbritannias oli toimunud eriti võimas linnastumine ning vaesed inimesed olid liikunud välja oma kodu-koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt. Alternatiivina tekkisid kõikvõimalikud heategevad organisatsioonid, millised mh püüdsid taastada või elus hoida ,,vana head" klasside-vahelist (feodaalset) solidaarsust. Niisiis pääses ingliskeelses maailmas esiplaanile vabatahtlik tervishoiukorraldus (-kindlustus). Sarnaseid initsiatiive (arstide, aga ka usuliikumiste nt kveekerite, eestvõttel) tekkis ka linnade sanitaarolude korraldamisel, nt ühiskondlike kaevude rajamisel. Koolerapuhang 1830. aastal tõi kaasa rahutused (lisaks niigi õhus olevale hirmule, et proletariaat muutub revolutsiooniliseks). Kooleraga seoses hakati Inglismaal ümber hindama seniseid vaesteseadusi. Selles töös oli olulisel kohal Edwin Chadwick (1800-1890), kes oli olnud utilitarismi18 filosoofi Jeremy Benthami (1748-1832) sekretär. Kõnesolev seltskond
annaabi.ee 
