· Kollane, pehme (kõvadus 2,5) · Raske (tihedus 19 300 kg/m3) · Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C) · Hea elektrijuht (eritakistus 2,2108 Wm) · Helekollane, läikiv, hästitöödeldav (1 kg kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3 km) · Õhu käes ei muutu ka tugeval kuumutamisel, reageerib siiski tugevate oksüdeerijatega · Moodustab paljude metallidega sulameid Saamine Leidub looduses põhiliselt ehedana, terakestena kvartsis, · kvartsliivas (kullaliiv) ja polümetallilistes maakides (ehe kuld ei ole puhas, vaid sisaldab hõbedat, vaske jmt metalle) · Sisaldub ka merevees (0.010.05 mg/t) Toodetakse mehaaniliselt (sõeludes, pestes) või keemiliste · meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil Kasutusalad · müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks ·
päeval palju asju 7. mikroprotsessoreid ja paljusi erinevaid kiipe toodetakse ränist 8. silkoonist tehakse nukke, sekslelusid, implantaate, termopastat,vorme jne 9. Kvartsliiv on samuti keraamiliste telliste koostisosa. Silikaati lisatakse portlanditsementi, mis omakorda kombineeritakse kvartsliiva ja kruusaga, et valmistada betooni. Silikaate leidub veel portselanis ja klaasides. 10. 1789.aastal pakkusprantsuse keemik Antoine Lavoirse, et kvartsis võib olla uus keemiline element Võimalik, et 1808. a. tegi Humphry Davy osaliselt puhast räni, kuid ta ei teadnud seda kui see 1824 aastal avastati nimetati see silicumiks, viidates sellele, et see on metall. 1831 aastal nimetati ta ümber siliconiks, näitamaks seost füüsikaliselt sarnaste elementidega
20m. Kuld on ainuke metall, millel on selline ilus kollane läige, mis kohe kutsub inimese silmi ennast vaatama ja samuti selle värv püsib väga kaua läikivana, peaaegu et igavesti. Kullal on väga head iseloomulikud jooned ning seda kasutatakse päris mitmetes kohtades, näiteks on kuld hea elektrijuht ning teda peetakse kõige paremaks elektrikontaktide valmistamise materjaliks. Kulda ennast leidub looduses peeneteralises kvartsis. Väikeste kogustena leidub teda ka raua, plii ja vase sulfiidsetes maakides. 4 1. KULLALE ISELOOMULIKUD OMADUSED 1.1. Füüsikalised omadused Enamik metalle on hõbedase värvusega, kuid kuld on üks nendest neljast metallist, mis ei vasta sellele värvile. Kullal on kollase läikega värvus, mille määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis
kvarts kristallil esineb see resonants eriti teravalt ja resonants sagedus on määratud kristalli mehaaniliste mõõtmetega. Kvarts resonaator kujutab endast täpsesse mõõtu lihvitud kristalli mille külgedele on tekitatud elektroodid, kristall paigutatakse amortisaatoritele ja ka hermeetilisse kesta. Elektrilistelt omadustelt käitub kvarts vastavalt kus C1 on kristalli mahtuvus, C2 elektroodide mahtuvus, L kristalli induktiivsus, R kaotakistus. Nagu aseskeemitl nähtub on kvartsis nagu 2 võnkeringi: järjestik võnkering C1-L ja paraleel võnkering C2-L. Sellest tulenevalt ilmneb kvarts kristalli sageduskarakteristikal ka 2 resonantsi. C1 = 15pF, L = 8,3mH, C2 = 185pF, fj = 453kHz, fp = 470kHz. Kvarts resonaatoreid valmistatakse standarsetele sagedusetele üsna tiheda nimisageduste rea järgi. Kvarts kristalli eripäraks on see, et tema resonants sagedused on väga stabiilsed. Vähesel
saabunud veest esimesed ookeanid. 6. Millised geoloogilised meetodid aitavad määrata paleoklimaatilisi tingimusi? Kirjelda olulisimaid lühidalt. Otsesed: * isotoopmeetod (radioaktiivne lagunemine) orgaanilises aines C14 isotoobi mõõtmine, * termoluminestsents põhineb liivaterade kuumutamisel. Looduslikul radioaktiivsel lagundamisel vabanevad kõ osakesed. Aja jooksul kõrgema energiaga osakesed rikuvad kvartsi struktuuri, salvestades nii oma energia kvartsis. Kui liivaterakesi kuumutada, siis see energia vabaneb valgusena. Kuna kuumutamine kõrvaldab defektid, siis ta nullib ka termoluminestsents kella. Selle meetodiga saab mõõta aega kristalli viimasest kuumutamisest. Kaudsed: * paleomagnetism - Maa magnetväli muutub aeg-ajalt. Tardkivim sisaldab rauda. Tardumise ajal salvestab ka Maa magnetvälja suuna. * stabiilsete isotoopide suhete abil enamasti kasutatakse hapniku isotoope 16, 17 ja 18. Saab määrata uuritava ajalõigu kliimat.
Aine kristallid sulavad moodustades sogase valgust tugevasti hajutava vedeliku ehk vedelkristallid. Selle edasisel soojendamisel lahus selgineb, käitudes optiliselt tavalise vedelikuna. Sogane faas ei ole mitte kahefaasiline süsteem, st väikesi kristalliosakesi sisaldav vedelik, vaid aine uus faasiline olek. Valguse polarisatsiooni tasapinna pöördumine vedelkristallides on sadu ja tuhandeid kordi suurem kui teistes optiliselt kõige aktiivsemates kristallides, nt kvartsis, ja vedelkristallides valguse polarisatsiooni tasapinna pöördumine sõltub valguse lainepikkusest. Vedelkristallid sõltuvad suuresti temperatuurist, neil on suur tundlikkus välise magnetvälja ja elektrivälja suhtes jne. Vedelkristallidel on omadus muuta temperatuuri muutudes oma värvust, nii saab silmale nähtamatute soojusvälju avastada. termotroopsed vedelkristallid, mis moodustuvad tahke aine kuumutamisel mingis kindlas temperatuuri- ja rõhuvahemikus, jagunevad kolmeks
ja isolaatorite vahepeal. Elektrijuhtide mahueritakistus on vahemikus 10-4... 10-6*cm. isolaatoritel 1010 ... 1018 ·cm ja pooljuhtidele jääb küllaltki suur vahemik 10 ... 10 l 0 * c m. Kõigi pooljuhtide ühiseks oluliseks omaduseks on takistuse vähenemine temperatuuri tõusmisel. Tuntumad pooljuhtmaterjalid on germaanium, räni, seleen, galliumarseniid jt. Tänapäeval kasutatakse kõige enam räni. Räni (Si) on mittemetall, mida leidub looduses kvartsis ja ka paljudes ühendites. Maakoores leidub seda 27.6%. Räni sulamistemperatuur on 1415 °C. Kõik põhilised pooljuhtmaterjalid kuuluvad Mendelejevi tabeli 4. rühma ja neil on elektronstruktuuri väliskihis 4 elektroni, mis on pooljuhtidele tüüpiline. Enamikule tahketele kehadele, sealhulgas ka kasutatavatele pooljuhtmaterjalidele, on iseloomulik kristalliline ehitus. Kristallilise ehituse puhul paiknevad kõik aine aatomid ruumis kindlatel kohtadel ja on omavahel seotud
annaabi.ee 
