kunagi eemale. Siit peaks järelduma, et musta augu sündmuste horisondi pindala võib aja jooksul ainult kasvada, mitte kunagi kahaneda. Et musta augu sündmuste horisont võiks kokku tõmbuda, peab energiatihedus horisondil olema negatiivne ja koolutama aegruumi nii, et valguskiired üksteisest eemalduksid. Mustade aukude Joon. 5. 8 aurustumine näitab, et kvanttasandil võib energiatihedus olla mõnikord negatiivne ja painutada aegruumi suunas, mis on vajalik ajamasina ehitamiseks. Paraku on aga musta augu sündmuste horisondi ja ajamasina horisondi vahel oluline erinevus. Esimese moodustavad aina edasi liikuvad valguskiired, teise aga ringlevad kiired. Virtuaalne osakene, mis ringleb kinnisel trajektooril, viib oma põhioleku energia ikka ja jälle samasse punkti tagasi. Seepärast peaks energiatihedus olema horisondil, sellel
kuule pöörduma ikka enda poole, mitte kunagi eemale. Siit peaks järelduma, et musta augu sündmuste horisondi pindala võib aja jooksul ainult kasvada, mitte kunagi kahaneda. Et musta augu sündmuste horisont võiks kokku tõmbuda, peab energiatihedus horisondil olema negatiivne ja koolutama aegruumi nii, et valguskiired üksteisest eemalduksid. Mustade aukude aurustumine näitab, et kvanttasandil võib Joon. 5. 8 energiatihedus olla mõnikord negatiivne ja painutada aegruumi suunas, mis on vajalik ajamasina ehitamiseks. Paraku on aga musta augu sündmuste horisondi ja ajamasina horisondi vahel oluline erinevus. Esimese moodustavad aina edasi liikuvad valguskiired, teise aga ringlevad kiired. Virtuaalne osakene, mis ringleb kinnisel trajektooril, viib oma põhioleku energia ikka ja jälle samasse punkti tagasi. Seepärast peaks energiatihedus olema horisondil, sellel
5 * 105 N/C ja põleva elektrilambi hõõgniidis on väljatugevus 400 700 N/C. Füüsikaline põhimõte on aga järgmine. Kui kera ( raadiusega 1 meeter ) on elektriliselt laetud 3,716 * 109 C, siis see energia ( suurusega 6,2 * 1043 J ) on kera ümbritsevas ruumis samas ruumi mõõtkavas mis on aatomid või aatomituumad. Ümber laetud kera ümbritseb ikkagi selline energia kogus, kuid see energia ( 6,2 * 1043 J ) eksisteerib väga väikeses ruumi mõõtkavas kvanttasandil. Kuid füüsikaline põhimõte jääb ikkagi samasuguseks mis oli laetud kera laenguga 1,1753 * 1017 C. 124 Aegruum kõverdub kera ümber ikkagi ( sest ümber kera ümbritseb energiaväli energiaga 6,2 * 1043 J), kuid selline aegruumi kõverdus esineb nüüd mikrotasandil. Kera sees välja ei ole ( kera on seest õõnes ). Seal on hoopis inimene ehk ajarändur. Kera sees on
järelikult keha „liikumine“ ruumipunktist A ruumipunkti B ei ole tegelikult pidev ( ei läbita liikumistrajektooril olevaid kõiki ruumipunkte ), vaid keha „liikumine“ on „kvanditud“ ehk keha läbib ainult osalisi ruumipunkte oma liikumistrajektooril. Seetõttu on aegruum tegelikult „kvanditud“ ehk kehade liikumised Universumis ei ole pidevad. Formaalselt mõistame me seda kehade teleportreerumistena aegruumis. Makrokehade liikumise mittepidevus avaldub alles aegruumi kvanttasandil nii nagu ainete mittepidevus aegruumi kvanttasandil molekulide ja 86 aatomitena. Seetõttu mikroosakesed teleportreeruvad aegruumis ehk nende liikumised aegruumis ei ole enam pidevad. R. Feynmann andis kvantmehaanikast aga teistsuguse tõlgenduse ( formalismi ). Tema loodud integraalid arvutavad välja osakese kõikvõimalikke trajektoore. Selle uue formalismi tõlgendus kvantmehaanikast oli lühidalt järgmine:
annaabi.ee 
