segagaduse ja segatuse poole). Selline uudne lähenemine viis E.Schrödingeri ja P.Diraci uue füüsikateooria - kvantmehaanika välja ttamiseni 1920-ndate aastate lõpul. Kvantmehaanika järgi pole osakestel eraldi kindlaksmääratud koordinaati ja impulssi, mida võiks mõõta. Selle asemel kirjeldab neid suurusi kvantolek, mis on kombinatsioon koordinaadist ja impulsist. Kvantmehaanilise osakese liikumine erineb oluliselt osakese klassikalisest liikumisest. Kvantosakese liikumine on statistiline, trajektoor klassikalises tähenduses puudub. Kvantosake nagu prooviks läbi kõik võimalused algolekust lõppolekusse minekuks kusjuures igale võimalusele vastab oma tõenäosus. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes Kosmoloogilise printsiibi rangem versioon, nn täielik kosmoloogiline printsiip ehk absoluutne kosmoloogiline printsiip, nõuab ruumilise homogeensuse kõrval ka ajalist homogeensust.
teda saab mõõta ja matemaatiliselt kirjeldada. Füüsikaliselt on reaalne neljamõõtmeline aegruum, mis võib ajas ulatuda põhimõtteliselt miinus lõpmatusest kuni pluss lõpmatuseni. Igal olnud, oleval ja tuleval sündmusel on kindlad koordinaadid aegruumis. Einsteini võrrandite kohaselt ei ole aegtuum tasane, vaid vastavalt Universumis oleva mateeria omadustele ja jaotusele keerulisema geomeetriaga. Heisenbergi määramatuseprintsiip ei luba ühel ja samal ajahetkel mõõta kvantosakese koordinaati ja impulssi. Nende mõlema kohta võime informatsiooni saada, mõõtes neid erinevatel ajahetkedel. Mõistus võib Universumist aru saada ainult siis, kui ta vaatleb seda ajalises arengus. Kasutatud kirjandus: · ,,Kooli astronoomia põhivara" Tõnu Soopalu; Tallinn ,,Koolibri" 1994 a. · http://opik.obs.ee/osa5/ptk02/tekst.html · http://opik.obs.ee/osa5/ptk08/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Pauk · http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/kosmoloogia/kosmo1
sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma mobiiltelefonita, sest kvantpõimumise kaudu ollakse niikuinii silmapilkses ühenduses nendega, kellega koos oldakse. Ei ole vaja ka uksi, sest läbitakse seinu. Kvantsüsteemil on omadus tungida läbi barjääri. Võib veel tuua analoogiaid amorphusolendi ja kvantosakese vahel, kuid piirdume ainult nendega. (http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=51143247) Kõiki omadusi ja võimalusi, mis ilmnevad amorphusolendi juures, ei mahu siia märkida. Neid on selleks liiga palju. Näiteks vajadus une järele puudub, sest olendi elutegevus ei sõltu närvitegevuse talitlusest. Eksisteerides energiaväljana ei oma inimene enam sugu. Inimene ei ole enam naine ega mees. Isegi ajas rändamine oleks tavapärane omadus ( sest läbitakse aegruumi
reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma mobiiltelefonita, sest kvantpõimumise kaudu ollakse niikuinii silmapilkses ühenduses nendega, kellega koos oldakse. Ei ole vaja ka uksi, sest läbitakse seinu. Kvantsüsteemil on omadus tungida läbi barjääri. Võib veel tuua analoogiaid amorphusolendi ja kvantosakese vahel, kuid piirdume ainult nendega. Kõiki omadusi ja võimalusi, mis ilmnevad amorphusolendi juures, ei mahu siia märkida. Neid on selleks liiga palju. Näiteks vajadus une järele puudub, sest olendi elutegevus ei sõltu närvitegevuse talitlusest. Eksisteerides energiaväljana ei oma inimene enam sugu. Inimene ei ole enam naine ega mees. Isegi ajas rändamine oleks tavapärane omadus ( sest läbitakse aegruumi tunneleid, mis oli juba eespool kirjeldatud )
sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma mobiiltelefonita, sest kvantpõimumise kaudu ollakse niikuinii silmapilkses ühenduses nendega, kellega koos oldakse. Ei ole vaja ka uksi, sest läbitakse seinu. Kvantsüsteemil on omadus tungida läbi barjääri. Võib veel tuua analoogiaid amorphusolendi ja kvantosakese vahel, kuid piirdume ainult nendega. (http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=51143247) Kõiki omadusi ja võimalusi, mis ilmnevad amorphusolendi juures, ei mahu siia märkida. Neid on selleks liiga palju. Näiteks vajadus une järele puudub, sest olendi elutegevus ei sõltu närvitegevuse talitlusest. Eksisteerides energiaväljana ei oma inimene enam sugu. Inimene ei ole enam naine ega mees. Isegi ajas rändamine oleks tavapärane omadus ( sest läbitakse aegruumi
annaabi.ee 
