indiviidideks. Hulgal M määratud kahekohaline predikaat ehk BINAARNE PREDIKAAT Pxy on kujutis, mis seab igale idiviidide järjestatud paarile(x;y), kus x kuulub hulka M, vastavusse ühe kindla tõeväärtusega (tõene või väär). UNIVERSAALHULGAKS ehk UNIVERSAALSEKS HULGAKS nimetatakse hulka, mis sisaldab alamhulkadena kõiki antud probleemi või arutluse raames vaadeldavaid hulki. Kvantori ulatuses paiknevat valemit nimetatakse ka KVANTORILE ALLUVAKS VALEMIKS. Muutuja esinemine predikaatarvutuse valemis on SEOTUD, kui muutuja esineb mõne kvantori ulatuses. Kui muutuja esinemine ei ole seotud, siis on see muutuja esinemine VABA. Muutuja ON valemis SEOTUD, kui kõik tema esinemised valemis on seotud. VASTASEL JUHUL on muutuja VABA Valem on KINNINE, kui kõik tema muutujad ON SEOTUD. VASTASEL JUHUL nimetatakse valemid LAHTISEKS. LAUSEKS nimetatakse kinnist predikaatarvutuse valemit, st valemit, milles ei ole vabu muutujaid.
selle predikaadi lauseks: Leidub selline x, millel on omadus Px ehk Leidub selline x, et Px. Näiteks rakendame olemasolukvantorit eelpooldefineeritud predikaadile A(x), kus xN. Saame lause: x(xN)Ax ehk x(xN)A(x) ehk x Ax, mida võiks antud juhul lugeda: Leidub vähemalt üks naturaalarv, mis on algarv ehk Mõned naturaalarvud on algarvud. See osajaatav lause on tõene. Muutuja esinemine predikaatarvutuse valemis on seotud, kui ta esineb kvantoris või kvantorile alluvas avalduses. Kui muutuja esinemine ei ole seotud, siis see muutuja esinemine on vaba. Muutuja on valemis seotud, kui kõik tema esinemised on valemis seotud. Vastasel juhul on muutuja vaba. Valem on kinnine, kui kõik tema muutujad on seotud. Vastasel juhul nimetatakse valemit lahtiseks. Lauseks nimetatakse predikaatarvutuse valemit, milles ei ole vabu muutujaid. Klassikalise loogika kategoorilised väited on esitatavad predikaatarvutuse keeles
Muutujaga seotud kvantori ulatuseks (scope) nimetatakse valemis piirkonda, milles muutuja iga esinemine on kvantoriga seotud. 4 Kvantorite märgid on vastavate saksakeelsete sõnade – alle ja existieren ümberpööratud esitähed. Kvantoreid võib ka juurde defineerida, nt kvantorit ∃! tuleb lugeda „leidub täpselt üks …” ja seda defineeritakse nii, et ∃!x Px tähendab ∃x (Px & ∀y (Py→ x = y)). 5 Tavaliselt tähistatakse seda sulgudega, mis järgnevad vahetult kvantorile, ja sellega seotud muutuja sümbolile, nt ∀x (Ax → Bx) & Px, kus kvantori ulatusse kuulub vahetult kvantorile järgnev muutuja ja sulgude sees olev osa. Sulgudest väljajääv osa avaldisest, mis mis ei järgne vahetult sümbolipaarile kvantor-muutuja, pole vahetult kvantoriga seotud ja see ei kuulu kvantori ulatusse. Kvantori ulatuses paiknevat avaldist nimetatakse ka kvantorile alluvaks avaldiseks, nt ∃x (Sx & Px). Kvantorile alluvas avaldises võib olla muutujate esinemisi, mis
4 Kvantorite märgid on vastavate saksakeelsete sõnade alle ja existieren ümberpööratud esitähed. Kvantoreid võib ka juurde defineerida, nt kvantorit ! tuleb lugeda ,,leidub täpselt üks ..." ja seda defineeritakse nii, et !x Px tähendab x (Px & y (Py x = y)). 5 Tavaliselt tähistatakse seda sulgudega, mis järgnevad vahetult kvantorile, ja sellega seotud muutuja sümbolile, nt x (Ax Bx) & Px, kus kvantori ulatusse kuulub vahetult kvantorile järgnev muutuja ja sulgude sees olev osa. Sulgudest väljajääv osa avaldisest, mis mis ei järgne vahetult sümbolipaarile kvantor-muutuja, pole vahetult kvantoriga seotud ja see ei kuulu kvantori ulatusse. Kvantori ulatuses paiknevat avaldist nimetatakse ka kvantorile alluvaks avaldiseks, nt x (Sx & Px). Kvantorile alluvas avaldises võib olla muutujate esinemisi, mis
annaabi.ee 
