Gnaeus Naevius (280/260-204/ 1 eKr) oli rooma algaaegade teine suurkuju. Temagi purines lõuna poolt, kultuuride ristteelt Kampaaniast. Millal pöördusid Livius Andronicus ja Naevius eepika poole, pole teada. Traditsioon kõneleb vaid seda, et Livius Andronicuse Odüsseia tõlge kreeka keelest (ld Odusia) oli esimene katsetus ses vallas. Eepika Rooma eepika esialgu tundus olevat väga raske allutada ladina keelt kreeka kvantiteeriva heksameetri reeglitele, kasutas Livius hoopis arhailist niinimetatud Saturnuse värssi. Juba värsimõõdu väljavahetamisest tingituna polud Odusia lihtsalt tõlge, vaid pigem mugandus või töötlus. Saturnuse värssides fragmented Liviuse ja Naeviuse eeposest: mehest mulle, Camena, / räägi nutikast (Livius, fr 1) mitmed ringi ekslevad, / Kreekasse ei pääse (Livius, fr 11) Eeposeid oli kolm liike: 1. Ajalooline eepos, kus kajastati reaalseid sündmusi ja kasutati
liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. Rõhuline värsisüsteem rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki. Siiski võib rõhulisi mõõte vastavalt kallakule nimetada trohheuse-, jambi-, amfibrahhi-, või anapesti-laadseteks. Vältelised värsisüsteemid vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijalad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Eri tüüpide seast tõuseb siiski esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide väldete ja arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga.
liigendamine, fraasirütmi tõhutamine. Riimideta luule nimetus ei ole mitte vaba-, vaid VALGE ehk BLANKVÄRSS! !!!!!! Meie ei taha olla, ei ole! ! ! ! x y y x y x y y x y vaikiv, ununev lehekülg! ! ! ! x y x y y x y x aegade-raamatus:! ! ! ! ! x y y x y y meie otsaette on kirjutatud! ! ! x y x y x y y x y x y elusõna!! ! ! ! ! ! x y x y VÄLTELISED VÄRSISÜSTEEMID Nagu silprõhulises luules, kujundavad ka VÄLTELISE e KVANTITEERIVA värsimõõdu värsijalad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. Puhas välteluule on tänapäeva eesti keele kui rõhukeele seisukohast kunstlik, mistõttu värsirõhke püütakse täita (pea)rõhuliste pikkade silpidega, vastandades neid teistele (lühematele). Seega toimib vältelis-rõhuline või vältelis-silbilis-rõhuline värss. REGIVÄRSS
3. Silbiline värsisüsteem Värsside kindel silbiarv Nt haikud, hispaania romanss 4. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Eri tüüpide seast tõuseb siiski esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide väldete ja arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. 5. Vältelised värsisüsteemid- vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijajad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse ehk eufoonia kujundaja, tähtis kõlakujund 1. Algriim 1. Täishäälikualgriim ehk assonants
annaabi.ee 
