Subjektiivsuse osa hinnatakse uurimises ümber. Interpreteerimine ehk tagasiviitamine. Kvalitatiivsed meetodid. Kvantitatiivsed materjalid kui millegi ülelugemised. 30. aastatel kasutatakse kõike väga palju palju metafoore jne (~see ainult tundub nii) 1960.70. see muutub. Kvantitatiivsed meetodid annavad hõlmamise ülevaadet. Kvalitatiivsed meetodid ei tegele tekstihulkadega. Kvantitatiivsus : lähtutakse detailidest ja jõutakse suurte teooriateni. Praktika tugineb varasematele teooriatele. Kvalitatiivne materjalist lähtuv. Universaalsete probleemide asemel küsimus erilisest, üksikust, konkreetsest. Hoidumine kõikehõlmavatest teooriatest A. Krikmann töötab suurte teooriate kallal, et tõestada nende mittetoimimist. 2) Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e
Teadusajakirjades üldiselt kasutatavad joonised on tulpdiagrammid ja sektordiagrammid. Sektordiagramm moodustub ringist, mis on jagatud eri muutujaväärtustele vastavateks sektoriteks. Joonised on näitlikustavad. Muutujate omadused: · Läbilõige ja seeria valikut mõjutab see, kui mitu korda on informatsiooni kogutud. Kui see toimub ainult üks kord, on tegemis läbilõikega (x ja y telg). Kui informatsiooni kogumist teostatakse mitu korda on tegemist seeriaga. · Kvalitatiivsus ja kvantitatiivsus. Kvalitatiivsuse all mõeldakse omadusi, mida mõõtühikute abil kirjeldada ei saa. Kvantitatiivsuse all mõeldakse omadusi, mida mõõtes on võimalik kasutada mingit mõõteühikut. · Jätkuvus ja mittejätkuvus. Muutuja mille kahe järjestikuse väärtuse vahele võidakse moodustada uus vaheväärtus on mmutuja. Jätkuva muutuja väärtuste arv on piirideta. Mittejätkuv muutuja võib saada vaid teatud ette määratud väärtuse. Kahe järjestikuse väärtuse
See oli tema elutöö, mille ta tervikuna avaldas alles pärast süüdimõistmist: "Dialoogid kahest uuest teadusest". Galilei seadis uue, eksperimentaalse meetodi vahendusel kahtluse alla kõik senised üldkehtivad tõekspidamised. Kehade langemise täpseks mõõtmiseks kasutas ta nii pendlit kui ka kaldpinda. Need olid esimesed eksperimendid uusaja teaduses, erinedes 13. saj. Skolastikute katsetest selle poolest, et olid pigem uurimisotstarbelised kui illustratiivsed. Neid iseloomustas kvantitatiivsus: sai seostada matemaatilise teooriaga. Galilei oli veendunud, et suudab loodust seletada mõistuse varal. Ta tundis aukartust faktide ees, mis on eksperimentaalteaduse tähtsaim tunnus. Kuid selgus, et tema eksperimente vabalt langevate kehadega oli matemaatiliselt palju raskem tõlgendada kui praktiliselt teha. Tuli jõuda äratundmiseni, et keha, mille liikumise kiirus kogu aeg muutub, võib antud hetkel liikuda teatava kindla kiirusega. Et mõista kehade langemist, järelikult ka
sihttekstile ning mitte teha ettekirjutavaid, vaid kirjeldavaid järeldusi (Toury 1995) ning Mona Bakeri ideed, et tõlkimisel toimuvad mingid spetsiifilised muutused (mida ta tol hetkel nimetas tõlkeuniversaali- deks) ning et neid oleks parim uurida tõlgitud tekste sisaldavas korpuses (Baker 1993). Seega ongi tõlgete uurimine alates 90ndate aastate teisest poolest oluliselt muutunud – sihtkeelekesksemaks ning kvantitatiivsemaks. Kvantitatiivsus tuleneb tõlgete uurimisel keelekorpuste kasutamisest. Sihtkeelekesksus tähendab seda, et tõlget ei võrrelda ilmtingimata lähtetekstiga. Oluline on pigem tõlke sobitumine sihtkultuuri. Trükis ilmunud tõlke uurimisel on oluline meeles pidada, et uuritakse mitme mõjutajaga seotud teksti, mitte ilmtingimata puhtalt tõlkija töö tulemust, kuna enamasti on lõpliku tõlke valmimisel oma panuse andnud ka toimetaja(d), võib-olla mõni konsultant jt. Saab
annaabi.ee 
