suurema energiaga orbiidile sesiulaine). Vt.aga neelab selle. järgnevat joonist. 22.11.12 28 Kvantarvud · Aatomifüüsikas tähistatakse neid tähtedega ja nimetatakse vastavalt n, l, m ·Mendelejevi peakvantarvuks tabeli reeglid: ( n), ·1.orbitaalseks kvantarvuks (l Elektroni põhiseisundiks ) (iseloomustab aatomis on minimaalse teiste elektronkihtide elektrilist mõju) ja energiaga seisund (potentsiaalse energia miinimumi · magnetiliseks lause) kvantarvuks (m ) (ilmneb välise elektromagentvälja korral) ·2.Neljas kvantarv Elektroni spin energia (s) suurem,
Sellisel omaväärtusülesandel on järgmised lahendid: L^Yl m = h 2 l (l + 1)Yl m , L z Yl m = hmYl m , MLK 6004 Kvantmehhaanika 43 kus kvant arvul l võivad olla väärtused 0, 1, 2, 3, ... ja kvantarvul m võivad antud l korral olla väärtused (2l + 1) väärtust: m = l , l - 1,...,1,0,-1,..., -l + 1,-l. Kvantarvu l nimetatakse orbitaalseks kvantarvuks, kuna ta iseloomustab tsentraalses väljas liikuva osakese impulsimomenti (nn orbitaalset liikumist). Kvantarvu m nimetatakse magnetiliseks kvantarvuks, kuna tema iseloomustab energianivoode lõhenemist välises magnetväljas. 38. Kuidas on seotud M3 ja M2? M 2 = l (l + 1)h 2 m2 = mh m l -l m l 39
L = mvr = pr impulsmoment Kiirguse postulaat Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektromagnetilise kvandi. h=En En´ kiirguse sagedus En aatomi algoleku energia En´- aatomi lõppoleku energia Kui En.on suurem kui En´ siis aatom kiirgab, vastupidisel juhul neelab Täisarvu n, mis iseloomustab aatomi võimalikke statsionaarseid olekuid, nimetatakse KVANTARVUKS Kvantarv n Igale kavantarvu väärtusele vastab aatomi koguenergia En ja elektron tiirleb selles olekus orbiidil raadiusega rn Kuna statsionaarses olekus allub aatom tavalistele mehaanikaseadustele, siis on võimalik nende alusel arvutada En ja rn Arvutame vesiniku aatomi energia · Tuuma laeng +e, tiirleval elektronil e · Gravitatsioon tuuma elektroni vahel tühine, arvestame ainult elektrostaatilist vastasmõju q1 · q2
potentsiaalide vahe on 1V. 275. Milles seisneb Plancki kvanthüpotees? Footoni energia on võrdeline kiirguse sagedusega. h = 6.6310-34 m2kg/s - Plancki konstant - kiirguse sagedus E = h 276. Formleerida Bohri I (statsionaarsete olekute) postulaat. Aatom võib olla nn statsionaarsetes olekutes, millest igaühele vastab kindel energia. Täisarv n iseloomustab aatomi statsionaarset olekut ja teda nimetatakse (PEA)KVANTARVUKS 277. Formuleerida Bohri II (kiirguse) postulaat. Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab footoni. Ena - Enl = hv hf = E2-E1 278. Formuleerida Bohri III (lubatud orbiitide) postulaat. Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel, millel elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtus on kordne Plancki konstandiga h mvl rl = l 2 279
summaga. Schrödingeri võrrand kirjeldab elektroni kui seisvat lainet kolmes sõltumatus ruumimõõtmes, millega igaühega on seotud kvantarv. Neid kvantarve tähistatakse kokkuleppeliselt tähtedega n, l, m . Füüsikaliselt näitab n elektroni lainefunktsiooni (orbitaali) iseloomustavate sõlmpindade arvu, k.a. lõpmatuses asuv sõlmpind. l ehk orbitaalkvantarv (nimetatakse ka kõrvalkvantarvuks või nurga-kvantarvuks) On seotud elektroni orbitaalse impulssmomendiga ja võib omada positiivseid täisarvulisi väärtusi 0, 1, 2, 3, ... kuni n-1. Näiteks n=2 puhul võib l omada kahte väärtust: 0 ja 1. m muudab elektroni energiat vaid siis, kui aatom asetada välisesse magnetvälja. Sellest siis ka tema nimi. m-st elektroni kaugus tuumast ei sõltu, mis on ka arusaadav. n kasvades raadius suureneb ja l kasvades, vastupidi raadius väheneb.
annaabi.ee 
