meelte poolt arusse viiakse. Ta seletab seda nii, et kui meie meeled puutuvad kokku üksikute meeleliste objektidega, siis vastavalt sellele, kuidas objektid meie meeli mõjutavad, toimetavad meeled mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi meie arusse. Sedasi me saamegi ideed, mis meil on värvide, temperatuuri või näiteks magusa kohta, mida me kutsume meelelisteks kvaliteetideks. 3. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Locke ütleb, et teine allikas on enda vaimu tegevuste tajumine meie sees. Kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on, ja kui hing hakkab neid tegevusi reflekteerima ja kaaluma, siis täidavad nad aru teistlaadi ideedega, mida ei oleks olnud võimalik saada välistelt asjadelt. Nendeks ideedeks on näiteks mõtlemine, uskumine, teadmine ja tahtmine. See allikas ehk reflekteerimine sõltub ainult meist endast
tõepoolest selline, nagu me teda meeltega tajume. Locke eristas meelte primaarseid ja sekundaarseid omadusi ehk kvaliteete. Primaarsete kvaliteetide all mõistetakse asjade ulatuvust, raskust, kuju, liikumist ja arvu. Selliste omaduste puhul võime kindlad olla, et meie meeled annavad edasi asjade tegelikke omadusi. Kuid me tajuma ka asjade teisi omadusi. Me ütleme, et miski on magus või hapu, roheline või punane, külm või soe. Neid nimetatakse sekundaarseteks kvaliteetideks. Hume (vt Lisa 23) Humei sõnul ei suuda mingi filosoofa viia inimesi igapäevastest kogemustest väljapoole ega anda meile käitumisreegleid, mis erinevad nendest, mida me saame mõtiskledes oma argielu üle. Hume ütles: "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi suurustest ja hulkadest. Ei. Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja eksistentsist? Ei
23) aistimise ja refleksiooni erinevus Aistimise objektid on üks ideede allikas. Esiteks, meie meeled, puutudes kokku üksikute [particular] meeleliste objektidega, toimetavad vaimu mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi [perceptions], vastavalt nendele erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. Ja nõnda me saame need ideed, mis meil on kollase, valge, kuumuse, külma, pehme, kõva, mõru, magusa, ja kõige selle kohta, mida me kutsume meelelisteks kvaliteetideks; ja kui ma ütlen, et meeled toimetavad nad vaimu, siis ma pean silmas, et nad toimetavad välistelt objektidelt vaimu selle, mis tekitab seal need tajumused. Seda suurt allikat, millest on pärit enamik ideid, mis meil on, ja mis sõltub täielikult meie meeltest, ja mis meelte poolt viiakse arusse, nimetan ma AISTIMISEKS [SENSATION]. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Teiseks allikaks, millest kogemus ammutab
John Locke (1632-1704) eristab: "keha primaarsed kvaliteedid, mis -nagu näeme - tekitavad meis lihtideid, nt tahkus, ulatus, kuju, liikumine või paigalseis ning arv."ja"sellised kvaliteedid, mis tõeliselt ei ole midagi objektides enestes peale nende võime tekitada oma primaarsete kvaliteetidest oma tajumatute osade suuruse, kuju, paigutuse ning liikuvuse abil meis erisuguseid tajumusi värve, helisid, maitseid. Neid nimetan ma sekundaarseteks kvaliteetideks." 53. Primaarsed kvaliteedid Locke toetus suuresti Robert Boyle'ile (1627-1691), kui väitis, et primaarsed kvaliteedid on need kvaliteedid, mis on objektidel vastavalt mateeria korpuskulaarsele teooriale. Primaarsed kvaliteedid tekitavad meis lihtideid, mis sarnanevad primaarsetele kvaliteetidele objektides. Sekundaarsed kvaliteedid on objektide toime meie meeltele. Nad sõltuvad objektide võimest tekitada meis tajumusi, mis ei sarnane objektide omadustele
annaabi.ee 
