Sellist kasvatusmeetodit ei aktsepteerita igalpool, samamoodi. 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta. Vanemad ei näita oma laste vastu piisavat armastust. Selle all ma mõtlen kallistamist, kaisutamist. Lapsel jääb puudu lähedusest. Füüsiline vägivald lapse suhtes eksimuste või halva käitumise pärast. Ei pöörata lastele piisavalt tähelepanu. Ükskõiksus. Laps on nö omapead. Lapse ja vanema vahelise kvaliteetaja puudumine või liiga väheks jäänud seda. Vanemad ei julgusta piisavalt oma lapsi. Vähene positiivne suhtumine. 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Lapsi tuleb osata kuulata ja mõista nende muret. Neid tuleb oskuslikult suunata, kuid mitte nendega manipuleerida või sundida neile midagi, mis neile vastuvõetamatu on. Lapsi tuleb kiita ja laita, kuid kõike seda peab tegema põhjendatult, et laps mõistaks olukorda ja õpiks
nägemiskontrollile südametegevuse kontrolli, veresuhkru-, vererõhu-, kolesterooli taseme kontrolli ja hammaste kontrolli. Eriku igapäevased peavalud on murettekitavad. Oma tervise huvides peaks ta perearstile aja kinni panema. Eriku elu ja töö Vaadates Eriku nädalaplaani, tundub tema pereelu olema rahulik ja rutiinne. Töö paistab tiheda päevakavaga, kuid stabiilne. Ideaalset visuaali perekonnast varjutab siinkohal kvaliteetaja puudulikkus. Erik võtab koju kaasa tööülesandeid ja kulutab palju aega kodus töötamisele. Kui olukord on pikaajaline ja stressitekitav, siis võib see põhjustab kannatusi nii tööl kui kodus. Pinge (tööstress), mida tekitab liigne töökoormus toob kaasa mitmeid emotsionaalseid reaktsioone: ärrituvus, ärevus, unehäired, kurnatus, pereprobleemid. Tööd tehes on raske keskenduda, mäluhäired, uute asjade õppimine või otsuste tegemine on häiritud
Kuidas te neile reageerite? 3. Inimesed. Kuidas te neid kohtlete? 4.Filosoofia. Kuidas te elu näete? Ükskõik kui halvasti või hästi meie lapsed kodustest reeglitest kinni peavad, me peame alati seadma suhte nendega esikohale. Te võite lastele distantsilt muljet avaldada, aga mõju kasvab välja suhtest. Me õpetame, mida teame, kuid me taasloome seda, mis me oleme. See milliseks lapsed kujunevad, on alati nende ema peegeldus.Tähtis ei ole kvaliteet või kvantiteet aeg vaid kvaliteetaja kvantiteet. Lapsevanemad kalduvad andma kõike, välja ravatud ühte asja mida lapsed kõige rohkem vajavad aega. 100 a. Tagasi veetsid vanemad latega 54% ärkvelolekuajast. Tänapäeva vanemad on latega vaid 18% oma ajast. Iganädalane vaba aeg on langenud alates 1981 aastast 40% alla 25% le. IGAPÄEVASED VÕIMLUSED LASTE JUHENDAMISEKS Lastel on vaja täiskasvanuid, kes on nende juures ja ärkvel. Söögiaeg, teel olles, magamamineku aeg, hommikune aeg. investeerimine 1
seotud naudinguga ja ootuste mittetäitumine mõjutab naudingu saamise võimalust negatiivselt. Teemapargi atraktiivsus on seotud kliendi vajaduste rahuldamisega. 2002. aastal viidi Taani Billundi Legolandi teemapargis läbi uuring, mille eesmärgiks oli selgitada klientide taju ja rahulolu. Uuringu käigus viidi läbi süvaintervjuud 35 inimesega. Teemapargi reklaamimine ,,mänguparadiisina" rõhutab perekonna ühtsust ja koos kvaliteetaja veetmist, aga uuringus selgus, et reaalsus on tihtilugu teistsugune laps sõidab üksi atraktsioonil ja lapsevanem ootab mujal. Reaalsus ei peegeldanud seda lõbusalt perega koos aja veetmise imagot, mida teemapark reklaamis. Uuringu tulemused näitasid, et Legolandi keskkond rahuldab laste vajadusi, kuid lapsevanemad tunnevad end seal lapsehoidjatena. (Johns, Gyimòthy 2002: 330) Lottemaa arendajate sõnul on erinevate läbiviidud küsitluste ja uuringute põhjal
annaabi.ee 
