3. Ühiskonna uurimine. Sotsiaalteadused, meetodid Ühiskonnauurijad ehk sotsioloogid ning rahvastikuteadlased ehk demograafid. Ühiskonda on vaja uurida,et valitsus saaks teha otsuseid antud andmete põhjal ning et teataks milline on ühiskonnatulevik(kui palju lapsi sünnib, kui palju on tööjõulisi elanikke, palju on riigid pensionäre, kas iive on posiiivne või negatiivne) Üks viis on rahvastikuloendus , Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat intervjuu või vaatluse abiga. 4. Kodakondsus. Eesti Vabariigi kodakondsus. Riik tagab kodanikule kindlad õigused, kellel on riigi ess kindlald kohustused Võimalik saada sünnijärgi, ehk mis rahvusest su vanemad on ja samuti sünnikoha järgi Eestis sünnijärgi, Usas sünnikoha järgi Natoralilatsioon- kodakondsuse taotlemine Eestis ( 2 eksamit- eesti keel ja ühiskond) 5
Kvantitatiivsed uuringud keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele meetiditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid. Milles seisneb kvalitatiivse uurimismeetodi põhiidee. Kuidas erinevad teineteisest need meetodid? Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt tõlgendavatel kirjeldustel , mitte statilisel analüüsil. Iseloomustage kvalitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs. Iseloomustage kvantitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks
Turunduse infosüsteem kasutab rohkem infoallikaid ja töötleb suuremal hulgal informatsiooni kui seda teeb turundusuuring. Turundusuuringute liigid Enamlevinud uuringute liigitamise viise on: Kvalitatiivuuringud on väikese (30 ) valimiga, statistilise andmetöötluse meetodeid kasutamata tehtud uuring. Esmaandmete kogumisel kasutatakse kõige sagedamini süvaküsitlusi (depth interview) nii grupiviisilisi kui ka personaalseid. Teisestel andmetel põhinevate kvalitatiivuuringute nimetusena on kasutusel "kirjutuslaua- uuring, mille korral andmed võivad olla nii firmasisesed, kui välised. Eraldi alaliigina tuleb mainida juhtumite analüüsi (case study), kus vajaminevat infot püütakse leida juba talletatud kogemustest (nii firmasisestest, kui välistest). Kvalitatiivuuringuid kasutatakse kas eeluuringuna edasise infokogumise suundade täpsustamiseks või väga detailse ja sageli ka samas raskesti otseselt sõnadesse valatava teabe hankimiseks
intervjueerijad inimesi kodudes, tööpaigal, tänavatel ja võimalikes kogunemiskohtades. Vastavalt valimi koostamise põhimõtetele on intervjueerijale ette antud kindlad reeglid, kuidas ta valib respodendid. Intervjuu viiakse läbi üldjuhul varem välja töötatud struktuurse ankeedi põhjal, mis valdavalt koosneb suletud küsimustest. Kommunikatsioonitehnika arengule vaatamata on personaalküsitlusel oluline koht turundusuuringutes ja paljudel juhtudel, näiteks kvalitatiivuuringute puhul, on see ainsaks sobivaks uuringutehnikaks. Personaalküsitluse eelised: mitmekülgsus – paindlikkus. See küsitlusviis annab maksimumkoguse infot. On võimalik uurida intervjueeritava reaktsiooni tootele, sõnumile, pildile jne. Intervjueerijal on võimalik tõsta vastuste põhjendatust lisaküsimuste esitamisega ja välise vaatluse teel ning kasutada mahukamat küsimustikku võrreldes postiküsitlusega; kõrgeim vastuste määr
.....................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8.1Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid...................................................17 1.8.2Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite võrdlus....................................18 1.8.3Sotsiaaltöö uurimisel kasutatavate kvalitatiivuuringute võimalused...........20 1.9Triangulatsioon....................................................................................................21 2.UURIMISTÖÖ TEOSTAMINE............................................................................... 27 2.1 Algallikate ja kirjanduse analüüs....................................................................... 28 2.2Uuringu kava.......................................................................................................32
Baasuuringud – uurijal on täielik vabadus valida uurimissuund. Eesmärk on uue informatsiooni saamine. Tulemusi kasutavad mitmed kliendid. Lähtumine uuringumeetodist (üks levinumaid liigitamise viise): Kvalitatiivuuringud – väikese (<30) valimiga, statistilise andmetöötluse meetodeid kasutamata tehtud uuring. Esmaandmete kogumisel kasutatakse kõige sagedamini süvaintervjuusid. Teisestel andmetel põhinevate kvalitatiivuuringute nimetusena on kasutusel nn kirjutuslaua-uuring, mille korral andmed võivad olla nii firmasisesed kui –välised. Intervjuu, projektsioonitehnikad (kaudne küsitlus). Kvantitatiivuuringud – tavaliselt suure valimiga ning neid kasutatakse statistilise andmetöötluse meetodeid. Andmed on üldjuhul esmased. Küsitlus, vaatlus, eksperiment. Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel:
funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. 35. Mis on kvalitatiivse uuringu eesmärgid? Millised on levinud uuringutüübid? Millised on kvalitatiivse uurimuse eelised ja puudused? Kvalitatiivne uuring tähendab, et otsitakse esmajoones vastust küsimusele – kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritavast ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs. II Mõisted 1. Abstraktne empiritsism - ( C.W Mills 1959). andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta. (abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest “sotsioloogilisest“
annaabi.ee 
