-- uue tehnoloogia kasutuselevõtt ühes ettevõtte allüksuses (näiteks tootvas üksuses), sel juhul on ennemini tegemist protsessiinnovatsiooniga. ja teiseks turunduslikud uuendused: näiteks reklaamimine või nimede brändistamine. SLAID 8 Et arendada tootearendust toiduainetööstuse ettevõttes tuleks: töötajaid koolitada tootearenduse teemal; täiustada laboreid ja muid tehnilisi vahendeid; suunata tootearendusse rohkem raha; teha toodetele kvalitatiivuuringuid; teha toodetele testimisi; teha koostööd teadusasutuste ja toitumisteadlastega; teha tarbijauuringuid. SLAID 9 Piimatööstuse innovatsioonist mõnede toodete näited: http://www.technopolis.ee/uudised/toiduained-muutuvad-innovatiivsemaks Toiduainetetööstuse aastakonverentsil kuulutati innovatiivseimaks toiduaineks AS Tere ME3 bakteriga 2,5% joogipiim dr. Helluse sarjast. AS Põltsamaa Felix sai hakkama aga seni võimatuna näiva ülesandega - uues majoneesis on
ja metoodikaid. Kulud on iga hindamise juures alati piiratud, seega on harva võimalik läbi viia professionaalset programmi hindamist. Igal programmi puhul on sisemisi infoallikaid, kust saab infot ilma lisakuludeta (nt veebilehe külastatavus, teenuse kasutajad jne). Omal jõul on võimalik teha ka lihtsaid tagasiside/rahuloluküsimustikke, eriti just veebiküsitluse vormis. Samuti on võimalik ise, vajadusel lisaoskusi omandades, läbi viia kvalitatiivuuringuid, kas individuaal- või grupiintervjuudena. Riigiasutused ja mitmed teised viivad läbi ja tellivad palju uuringuid, mis on avalikult kättesaadavad, ka nendest uuringutest võib leida vajalikke andmeid, näiteks probleemi esinemissageduse kohta. Siiski võimaldavad vaid kampaania eel ja järel läbi viidud kvantitatiivuuringud võrrelda, millises ulatuses toimusid muutused sihtgrupi teadmistes, hoiakutes ja arvamustes. Nende läbiviimine on kulukas ja vajab kindlasti professionaalide abi
Esmaandmete kogumisel kasutatakse kõige sagedamini süvaküsitlusi (depth interview) nii grupiviisilisi kui ka personaalseid. Teisestel andmetel põhinevate kvalitatiivuuringute nimetusena on kasutusel "kirjutuslaua- uuring, mille korral andmed võivad olla nii firmasisesed, kui välised. Eraldi alaliigina tuleb mainida juhtumite analüüsi (case study), kus vajaminevat infot püütakse leida juba talletatud kogemustest (nii firmasisestest, kui välistest). Kvalitatiivuuringuid kasutatakse kas eeluuringuna edasise infokogumise suundade täpsustamiseks või väga detailse ja sageli ka samas raskesti otseselt sõnadesse valatava teabe hankimiseks. "Miks"- küsimused on pahatihti sellised, millede puhul sunniviisiline otsevastus võib viia uurija valedele järeldustele; Kvantitatiivuuringud on tavaliselt suure valimiga uuringud ning kasutatakse statistilise andmetöötluse meetodeid. Andmed on üldjuhul esmased
metoodikaid. Kulud on iga hindamise juures alati piiratud, seega on harva võimalik läbi viia professionaalset programmi hindamist. Igal programmi puhul on sisemisi infoallikaid, kust saab infot ilma lisakuludeta (nt veebilehe külastatavus, teenuse kasutajad jne). Omal jõul on võimalik teha ka lihtsaid tagasiside/rahuloluküsimustikke, eriti just veebiküsitluse vormis. Samuti on võimalik ise, vajadusel lisaoskusi omandades, läbi viia kvalitatiivuuringuid, kas individuaal- või grupiintervjuudena. Riigiasutused ja mitmed teised viivad läbi ja tellivad palju uuringuid, mis on avalikult kättesaadavad, ka nendest uuringutest võib leida vajalikke andmeid, näiteks probleemi esinemissageduse kohta. Siiski võimaldavad vaid kampaania eel ja järel läbi viidud kvantitatiivuuringud võrrelda, millises ulatuses toimusid muutused sihtgrupi teadmistes, hoiakutes ja arvamustes. Nende läbiviimine on kulukas ja vajab kindlasti professionaalide abi