Õnneks on ka kohti, kus on eraldi menüüd toitudele ja jookidele ning teenindaja käib ja reaalselt TEENINDAB kliente kogu külastuse vältel, kuid ise pole ma kahjuks üheski sellises kohas käinud. Klienditeenindajaid peaks koolitama etiketi ja viisaka käitumise reeglite suhtes. Praegusel ajal on tavaline klienditeenindaja üsna madal ametikoht ja mõneti ka arusaadavalt. Sellisele ametikohale kandideerimiseks pole seatud erilisi kvalifikatsioone ega sageli nõuta mingeid kogemusi. Just sellisel juhul peaks tööandja olema valmis investeerima oma töötaja koolitamisse. Väga sageli on koolituste vältimise põhjuseks levinud arvamus, et miks peaks tööandja töölise koolituskulud tasuma, kui ta nagunii läheb varsti siit töölt ära. Ehk siis klienditeenindus on ametikoht, mis oleks kui hüppelauaks ja selline töökoht ei vaja eraldi lisakulutusi. Kahjks unustab siinkohal
teost, mis on jõudnud katse, kuid pole jõudnud lõpuleviimise staadiumi. Olles eespool nentinud koosseisu, seega lõpuleviidud süüteo olemasolud isiku käitumises, ei saa enam loobumist kontrollida. 4) Isikuline süüd välistav asjaolu eriosas (§-d 306 ja 307) Kvalifikatsioonid ja priviligeeringud kui on saadud jaatav vastus põhikoosseisule, kontrollitakse võimalikke kvalifikatsioone ehk raskendavaid asjaolusi. (NB! Surma põhjustamine ettevaatamatusest §117 ei ole §113 priviligeering). Kaastäideviimine Varavastased süüteod priviligeering §218 Kogum ideaal- (§63 I) või reaalkogum (§63 II) IV. Karistatavuseeldused väljaspool õigusvastasust ja süüd 1. Objektiivsed karistatavuseeldused 1) Negatiivne eeldus: § 246 (ÜRO Julgeolekunõukogu luba) 2) Positiivsed eeldused
Siia kuulub ka Hollandi kutsealade tüübistik ning tema karjääri- valikuteooria ning testid. Kui viia inimene kokku talle sobiva tööga, muudaks see ühiskonna 8 Karjäärinõustamine konfliktivabamaks. Samas jääb inimesele siiski valikuvabadus. Töötatakse palju testidega. Motivatsiooni saab tugevdada, kuid ainult nende omaduste osas, mis inimesel on juba ole- mas. Ettekujutus inimesest kvalifikatsioonide ja faktorite teooria põhjal. • Inimese oskusi (kvalifikatsioone) on võimalik tuvastada isegi enne nende oskuste välja selgitamist praktika abil. Iga inimene on võimeline töötama mitmel erineval kutsealal ja tema tööalast võimekust on võimalik testide abil selgitada. • Motivatsioon, näiteks hea töötasu, võib soodustada oskuste väljakujunemist. See tähendab, et motivatsioon võib panna inimest oma teatud oskusi edasi arendama, kuni need ka praktikas ilmnevad
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv 2005/36 • Direktiiv kehtestab korra, mille alusel liikmesriik, kes teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides saadud kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal kutsealal töötada. Direktiiv 2006/123/EÜ, 12. Detsember 2006,teenuste kohta siseturul Teenuste direktiiviga kehtestas EL eeskirjad, et lihtsustada teenuste osutamise alustamist ning piiriüleste teenuste osutamist. Teenuste direktiiviga kindlustatakse ka teenuste kasutajate õigusi. • Teenuste direktiivi kohaldatakse muu hulgas järgmiste teenuste suhtes: enamik reguleeritud kutsealasid (nt
Euroopa Kohus jt institutsioonid Euroopa Kohus Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõimuorgan, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Koosneb 28-st kohtunikust ning 9-st kohtujuristist. Iga kohtunik on määratud tööpostile 6-aastaseks perioodiks. Kohtunikud määratakse liikmesriikide valitsuste poolt ning valik käib inimeste vahel, kelle iseseisvus pole kaheldav ning kes omab vajalikke iseloomujooni ja kvalifikatsioone, et töötada kõrgeimas õiguslikus institutsioonis kõrgel positsioonil. Reaalsus on tegelikult teistsugune - igal riigil on lubatud üks nominatsioon ning see on automaatselt vastu võetud, lisaks vaatavad valitsused valiku tegemisel pigem head tagatausta ning aktiivset avaliku teenistuse kogemust, kui õigusalaseid oskusi. Kohtunikud valivad omavahel kolmeks aastaks kohtupresidendi ja asepresidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab