OLED (Organic Light-Emitting Diodes) kuvar Üldist Orgaaniliste valgusdioodidega kuvarites kasutatakse enamasti klaasalust, kuid neid võib teha ka plastmassist või mõnest muust painduvast materjalist aluskilele nagu on tehtud firma Universal Display poolt välja töötatud Flexible OLED (FOLED) puhul. Ennustatakse, et seda liiki kuvariekraanid leiavad lähemas tulevikus laialdast kasutust mobiiltelefonide, pihuarvutite, digikaamerate jt. käsiseadmete juures. Esialgu on OLED-ekraanide puuduseks
Samsung kasutab aga IPS-i asemel PLS (Plane Line Switching)-tehnoloogiat, mis on hinnalt soodsamad, kui IPS-ekraanid, kuid isegi suurema vaatenurga ning ka lühikese reageerimisajaga. Lisaks monitoridele kasutab Samsung selliseid paneele ka tahvelarvutites. Tänasel päeval on arengujärgus OLED (organic light-emitting diode e. orgaaniline valgusdiood), mis kiirgab valgust elektri toimel elektroodide vahel. OLED-e kasutatakse enamasti mobiiltelefonides, arvutite kuvarites ja televiisorite ekraanides. Sellistel kuvaritel puudub taustvalgustus ning need suudavad kuvada väga sügavaid musti värve. Samuti lubab see tehnoloogia teha monitorid palju õhemaks ja kergemaks kui praegu turul olevad LCD- ekraanid. Tulevikus on OLED-ekraanid odavamad, energiasäästlikumad, laiema vaatenurga ja paranenud heledusega ning vähem kui 1 ms reageerimisajaga. Kasutatud kirjandus: https://tehnikavalik.wordpress.com/2015/02/17/kuidas-valida-lcd-monitori/ https://et.wikipedia
Emiteeriv kiht saab negatiivset laengut ja juhtiv kiht saab positiivset laengut. Elektrostaatilise jõu all elektronid ja augud liiguvad teine teise suunas ja kokkusaamisel rekombineeruvad. Rekombineerimisel toimub elektroni energia vähendamine, millega kaasneb elektromagneetilise kiirguse väljastamine (emiteerimine) nähtava valguse piirkonnas. Sellest tuleb emiteeriva kihi nimetus. Juhtimise viisid: PMOLED - (PM) passiivmaatriksiga. Sellistes kuvarites kasutatakse ridadeks ja tulpideks kujutise laotuse kontrollerid. Selleks, et piksel valgustada, tuleb sisse lülitada vastavad tulp ja rida: nende ristumiskohas piksel hakkab väljastama valgust. MPOLED kuvarid on soodsad, aga ridadega kujutise laotuse vajadus ei võimalda teostada suured kuvarid hea pildi kvaliteediga. AMOLED - (AM) aktiivmaatriksiga. Iga piksel juhitakse otseselt, nii nad saavad kiirelt pilti kuvata. AMOLED kuvarid võibad olla suured ja tänapäevaks on juba loodud kuvarid
erald filtreerides, nagu näha järgneval joonisel: 4.3 OLED kuvar Orgaaniline valgusdiood ehk OLED (inglise keeles organic light-emitting diode) on valgusdiood, milles kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. See orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Üldjuhul on vähemalt üks elektrood läbipaistev. OLED-e kasutatakse enamasti televiisorite ekraanides, arvutite kuvarites ja sellistes väikestes portatiivsetes seadmetes nagu mobiiltelefonid ja pihuarvutid. Samuti kasutatakse neid valgusallikatena, ent oma varajase arengufaasi tõttu kiirgavad nad tavaliselt vähem valgust pindühiku kohta kui mitteorgaanilised LED-valgustid. OLED-ekraanil puudub taustvalgustus ja seetõttu saab seal kuvada palju sügavamaid musti värve; võib olla ka palju õhem ja kergem kui praegu turul olevad LCD-ekraanid. Sarnaselt
4 VALGUSDIOODIDE LIIGID 4.1 Indikaatorvalgusdioodid Indikaatorvalgusdioodid on kõige kompaktsemad ja üsna suure valgusjõuga (suhteliselt) kuni sada mcd. Voolu töövahemik on umbes 20 mA. Need valgusdioodid on standardkorpuses, varustatud väljaviikudega, mille aluse diameeter on kolm või viis millimeetrit. Kõige sagedamini kasutatakse optilistes indikaatorites. Indikaatorvalgusdioode (joonis 7) kasutatakse pinnamontaazil laialdaselt kuvarites peamise kiirgava elemendina vedelkristallmatriitside valgustamiseks jne. Nende peamised arengusuunad on valgustõhususe ja töökindluse suurendamine. Joonis 7. Indikaatorvalgusdiood Niisuguse konstruktsiooniga valgusdioodide eripära on võimalus automatiseerida nii dioodide kui nende aluste komplekteerimist. 4.2 Ülieredad valgusdioodid Ülieredad valgusdioodid (joonis 8) koosnevad väikeste ja keskmiste mõõtmetega pooljuhtkristallidest (kuni 500 mikromeetrit).
kristallis). Sageli on keskkonna anisotroopia seotud mingi välise faktoriga, mis keskkonna mikrostruktuuri mõjutades orienteerib keskkonna. Magneetiliselt anisotroopne ferriit välises magnetväljas on tüüpiline näide magneetilisest anisotroopsest materjalist, kus B and H komponendid omavad erinevaid suundi. Ioonsfääri elektriline anisotroopia on seotud Maa magnetväljaga. Nemaatiliste vedelkristallide anisotroopsus on laialdaselt kasutusel vedelkristallpaneelides ja kuvarites (LCD-ekraan). Kontrollides vedelkristalli iga kihi pildipunktile e. pikslile rakendatud pinget, on võimalik muuta parameeter suunaomadusi ja reguleerida kihti läbivat valguse hulka, mis põhjustab visuaalselt erinevaid halltoone. 2. Keskkonnad jagunevad lineaarseteks ja mittelineaarseteks. Kui parameetrid , , ja vastavad tundlikused e ja m on konstantsed ning sõltumatud väljavektorite amplituudist, siis on keskkond lineaarne elektri- ja magnetväljade polarisatsiooni suhtes:
kalkulaatorite ekraanid. LCD kuvarid kasutavad vedelkristall plaati, mis polariseerib valgust vastavalt ridade ja veergude kaupa(pikslid). Seda plaati valgustatakse tagant polariseerimata valgusega. TFT erineb tavalisest LCDst selle poolest, et iga piksel säilitab oma värvi niikaua, kuni antakse ette uus värv, mida kuvada, seega kasutab voolu ainult värvi muutmisel ja on seetõttu säästlikum. Plasma kuvarites kasutatakse ühe piksli jaoks kolme üliväikest plasmakambrikest(RGB), mis helendavad etteantud värvikoodile erineva intensiivsusega voolu toimel. Asja tuum ongi helendav gaaslahendus. LED ehk valgusdioodkuvar. Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED. Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega
kõik kuvarid analoogkuvarid. Seda ei tohi ära segada erinevate reguleerimise (control) viisidega: siin tähendab analoogreguleerimine lihtsalt seda, et heleduse muutmiseks tuleb keerata nuppu, digitaalreguleerimise puhul aga saab sama asja teha vastavatele nuppudele vajutamisega. Pildi kvaliteedile pole reguleerimisviisil iseenesest muidugi vähimatki mõju; digitaalreguleerimise eelis tuleb pigem sellest, et tema puhul on tavaliselt raatsitud ka odavamates kuvarites rohkem parameetreid kasutajale reguleerida anda, ning sellest, et digitaalselt reguleeritavad kuvarid oskavad tavaliselt meelde jätta eri kuvaresiimide sätted, lihtsustades nende ümberlülitamist. Digitaaljuhtimisega monitoride puhul loetakse kõige kaasaegsemaks häälestusviisi, mille puhul on monitoril vaid 4 nuppu (valik, väljumine,+,-) ja seadistatava parameetri valik toimub ekraanile kuvatava menüü abil (ON- Line, ON-Screen jmt.).
Klaasipindadele on kantud elektroodid- veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metalliühendist indiumtinaoksiidist. Kuvari tööpõhimõte on lihtne, ta toimib valgusele kui lüliti- vastavalt rea - ja veeruelektroodidele rakendatud pingele valgus kas läbib või ei läbi antud rea ja- veeruelektroodi ristumiskohta. Mustvalgel kuvaril on reaalseid ekraanipikseleid samapalju kui rea - ja veeruelektroodide ristumiskohti. Värvilistes kuvarites on iga reaalse ekraanipiksli kohta 3 alampikselit (rea- veeruelektroodide ristumist). Värvide moodustamise eest hoolitseb värvifilter. Lõpuks on kuvar mõlemalt poolt kaetud polarisaatoriga - kontrastsuse parandamiseks ja peegelduste vähendamiseks. Lisaks kasutatakse kuva parandamiseks mitmesuguseid lisavahendeid: tagantvalgustust (kuvar ise valgust ei kiirga) ja kahekordset skaneerimist (dual scan). Viimane tähendab seda, et
Vedelkristallindikaatoreid kasuta- dab valmistada väikeste gabariitidega suure mahtu- takse mõõteriistades, kalkulaatorites, elektronmän- vusega kondensaatoreid. Sellise keraamika koos- gudes, liiklusmärkides. Keerulisemaid, sealhulgas tises on tihti titaanoksiid (TiO2), peale selle võidakse laserergastusega vedelkristallindikaatoreid kasuta- kondensaatorkeraamikale lisada kaltsiumtitanaati, takse kuvarites, televiisorites, reklaampaneelides. baariumtitanaati, strontsiumtitanaati. Need kompo- nendid suurendavad dielektrilist läbitavust. Eriti suure dielektrilise läbitavusega mater- 3.3. Pooljuhid jalideks on senjettelektrikud. Senjettelektrikud on ilma välise elektrivälja mõjuta (spontaanselt) polari- Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide seerunud, enamasti keraamilised ained
annaabi.ee 
