RAUL KUUTMA ,,KOLMAS TEE: EESTI AUKS, TULEVIKU PANDIKS" RETSENSIOON Raul Kuutma raamat ,,Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks " ilmus 2004. aastal välja antuna kirjastuse ,,Olion" poolt. Teose kogumahuks on 380 lehekülge. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, kaheksast peatükist ja kokkuvõttest ning sisaldab ajaloolisi fotosid, kaarte ja soomepoiste päevikute väljalõikeid. Raamat ,,Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks" räägib koos Eesti riigiga kasvanud põlvkonnast. Käsitletakse seitsme Soome armees teeninud eesti vabatahtliku nii nimetatud
.. Rahvapilliorkester mängib ainult töötlemata pärimuslikku rahvamuusikat RAHVAPILLIORKESTER KUULA SIIN Eesti rahvapillorkestrid: Leegajus… ◦Leegajus oli aastatel 1971– 1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel. ◦Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. KUULA SIIN ◦Ansambli kunstilised juhid on olnud Igor Tõnurist, Kristin Kuutma. Eesti rahvapillorkestrid: Piibar... ◦ Piibar on aastal 1971 asutatud rahvamuusikaansambel, mis tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Aastatel 1971–1983 kandis ansambel nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ Ansambli repertuaari moodustab algupärane rahvamuusika. Eesti rahvapillorkestrid: Linnutaja... ◦ Linnutaja on eesti rahvamuusikaansambel, mis asutati 1978. aastal C. R. Jakobsoni
Samuti olid just eestlased need, kes lõid maailmakuulsa Skype’i. Lisaks on eestlased peale selle veel loonud mitmeid veebisüsteeme: Teleport, tarkvara, mis arvutab välja, mis on sinu jaoks parim paik elamiseks ja töötamiseks; Transferwise – raha ülekandmise süsteem; GrabCAD – 3D printimise keskkond. Eesti on oma startupide arvult Euroopas esikohal. (Reisijuht, 2016) Juba 18. sajandil oli vennastekoguduste liikumisel olulisel kohal laulmine, kus lauldi peamiselt vaimulikke laule. (Kuutma, s.a.). Sellest ajast peale on laulmine olnud eestlaste südames. Esimene laulupidu toimus küll 1989, kui eestlased vabanesid pärisorjusest. Eks see olegi põhjus, miks laulupeod on meie jaoks nii tähtsad. Tänaseks on toimunud juba 24 laulupidu, mis vahepeal toimusid nii Tsaari-Venemaa koosseisus kui ka Nõukogude okupatsiooni tingimustes (Wikipedia). Laulupeod näitavad, et me saame pidusid nagu see teha ka väga rasketes tingimustes ning see toob inimesed kokku igast Eesti otsast
– Monumenta Estoniae Antiqua vanasõnade väljaande tekstide “autentsuskontroll” (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid); – Regina Bendixi monograafia “In Search of Authenticity” (1997): kes vajab autentsust ja miks? • Ü. Valk (2005): “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös. 57. Kuidas määratletakse folkloristikas (ja laiemalt kultuuriteadustes, nt K. Kuutma artikli alusel) mõisteid representatsioon, traditsioon ja kultuuripärand? Representatsioon • “Representatsiooni käigus asendatakse või esitletakse entiteeti, mis või kes ei ole kohal või pole võimeline end esindama. Kusjuures loodav reaalse olendi või asja, sündmuse või nähtuse kujutus edastab selle tunnustest vaid osa. Representatsioon on oma olemuselt tähenduste produtseerimine
toel. Referaadi kirjutamiseks läks aega umbes nädal. Mina arvan, et sain selle teema kohta palju targemaks ning tean nüüd millised olid eluolud meie vanavanematel ja vanematel. Kasutatud materjalid Kirjandus 1. Adamson, A.; Valdmaa, S. Eesti ajalugu. Koolibri, 1999 2. Laur, M.; Pajur, A.;Tammberg, T. Eesti ajalugu II. Avita, 1995 3. Fjodorov, A. XX sajandi ajalugu. Avita, 2002 4. Vahtre, L. Elu-olu viimasel vene ajal. Kirjastuskeskus, 2002 5. Kuutma, R. Wabariigist vabariigini. Varrak, 2009 6. Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. Varrak, 2010 Internet 1. http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_okupatsioon_Eestis 2. http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2&page=7 3. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/ 4. http://www.kastnaselts.ee/?Ajalugu:Tuntud_inimesed:Nikolai_Karotamm Pildid 1. http://www.kastnaselts.ee/?Ajalugu:Tuntud_inimesed:Nikolai_Karotamm 2. http://kudevita.webs