Linna piirkond jagunes õiguslikult kahte ossa. Esimene osa oli piiratud müüriga, milles elasid linnakodanikud. Linna keskel, kokkusurutud majade vahel asus turg, linna tööstuslik ja kaubanduslik süda. Väljaspool müüri asuval maal-alal asusid elamud, kus asusid isikud, keda linnaelanikud meelsasti enda keskel ei näinud. Ümbruses olevat maad kasutati karjamaana. Seda osa nimetati eeslinnaks. Maahärrade esindajana tegutsesid linnades foogtid. Ajastu algul kuusus neile seadusandlik, valitsuse ja kohtuvõim. Peale foogti olid linnades kujunenud omavalitsuse organid. 13.saj esimesel poolel hakkas kasvama foogti võim ja see hakkas kohtunikuna otsustama kõiki asju, mis külakondliku õiguse järgi talle ei kuulunudki. Varsti hakati aga nõudma kirjutatud õigust ja uue linnaõiguse tekkimisega said suurema võimu ka linnade omavalitsused. Nüüd said nad arutada neid asju, mis varem kuulusid foogtile. Foogti õigused olid läinud üle linnavalitsusele
Neis linnades, mis Jumal annab sulle pärisosaks, ei tohi elama jätta ühtegi hingelist. Uus Testament keelab sõjapidamise üsna üheselt. Matteuse evangeelium: Kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera teine ka ette. Vägivald ei ole lahendus, isegi siis mitte, kui seda meie vastu kasutatakse, ei tohi ennast kaitsta. Kurja tuleb võita heaga. 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Senine motivatsioon sõjaks(enesekaitse, maapealse riigi kuusus) ei sobi, ei ole kristlastele kohane. Voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus(kristluse pööramine sissepoole). Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada. Omavoliline vägivalla kasutamine, isegi enesekaitseks, on väär, sest kui keegi meid ründab, panevad meid liikuma ihad ja tungid, mis viivad patule.
Sisu ja vormi ühtsus. Toimuvad eksperimenteerimised ja otsingus just vormi leidmisel (OP-kunst, kubism, fauvism jt). Kolmandaks ANTIESSENTSIALISM, mida võib nimetada ka analüütiliseks esteetikaks, väidab, et kunstil puudub kindlaks määratud olemus. Külla aga on kunstiteos alatia ainulaadne ja kunstniku loomingulisus vaba. Kunsti defineerimine käib intuitiivselt. Tähtsamad esindajad WILLIAM KENNICK ja MORRIS WEITZ. William Kennicki kuusus kaubalao eksperiment - kunsti tõestamine toimub lingvistilise kompetentsuse alusel või juhuslikult, aga ilma kunsti definitsiooni teadmata. Neljandaks järgneb kunstiteooriatest suur suund nimega INSTITUTSIONAALNE esteetika teooria, mille tuntuim esindaja on GEORGE DICKIE. Selle järgi määrab kunsti ära tema taotlus olla kunstiteos ja institutsionaalne kontekst. Viiendaks arvab, et kunst on enam kui jäljendus kaasaegne KONTSEPTUAALNE kunstiteooria
' Tapmine on keelatud ka kättemaksuks või enesekaitseks. "Vägivald ei ole lahendus, isegi siis mitte, kui seda meie vastu kasutatakse, ei tohi ennast kaitsta" Kurja tuleb võita heaga. 51. Augustinuse uus moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Augustinus kirjutas "Jumala riigist" (De civitate dei), kus otsis lepitust kristliku moraali teooria ning sõdimise vahel (riigi kaitseks). Augustinus ütles, et senine (Cicero jt) motivatsioon sõjaks (enesekaitse, maapealse riigi kuusus) ei sobi, ei ole kristlastele kohane, sest need maapealsed väärtused on illusoorsed. Augustinus pööras Piibli õpetuse ringi. Ta ütles, et Piibli käsk armastada, mitte tasuda kurjale kurjaga ei välista sõda või tapmist. Ei välista sellepärast, et tema sõnul voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus (kristluse pööramine sissepoole, rõhutas mitte väliseid tegusid vaid inimese südame ja kavatsuste puhtust). Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn
annaabi.ee 
