ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus. 84 meetri kõrgune, kaunistatud kuusnurkade ja rombidega ning nissidega. 3. Firenze baptisteerium - on pühendatud Ristija Johannesele, oktagonaalne, arvatakse, et on endine sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks "Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F
toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus. 84 meetri kõrgune, kaunistatud kuusnurkade ja rombidega ning nissidega. 3. Firenze baptisteerium - on pühendatud Ristija Johannesele, oktagonaalne, arvatakse, et on endine sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks "Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F
Võrgu planeerimiseks ruutude kasutamine: Ringe ei saa kasutada, muidu tekiks kohad, kus ei ole levi. Ruutude kasutamisel ei teki küll otseselt katteta ala, kuid kaugused tugijaamast on erinevad – ruudu diagonaal ja küljed. Signaali tugevuse vahed on erinevad, kui klient liigub. Lisaks on ruutude puhul ülekatvus üsna märgatava suurusega. Seega praktikas kasutatakse kuusnurki – kärgesid. Kuusnurkade puhul on ülekatvus olemas, kuid on üsna väike, samas ei teki leviauke. Praktikas võrk täpselt selline välja ei näe, kuid püütakse saavutada võimalikult sarnast kärgstruktuuri. Tegelikkuses on struktuur
kuid kaugused tugijaamast on erinevad – ruudu diagonaal ja küljed. Signaali tugevuse vahed on erinevad, kui klient liigub. Lisaks on ruutude puhul ülekatvus üsna märgatava suurusega. Seega praktikas kasutatakse kuusnurki – kärgesid. Kuusnurkade puhul on ülekatvus olemas, kuid on üsna väike, samas ei teki leviauke. Praktikas võrk täpselt selline välja ei näe, kuid püütakse saavutada võimalikult sarnast kärgstruktuuri. Tegelikkuses on struktuur üsna kaootiline. Kuna esineb siiski ülekatvust, tuleb teha kindlaks, et jaamad üksteist segama ei hakkaks. Seega erinevates jaamades kasutatakse erinevaid sagedusi. Ideaalis töötaks iga tugijaam erineval sagedusel, aga sagedusi pole nii palju olemas.
annaabi.ee 
