vajaduse korral muuta konstruktsiooni. Antud juhul sobib UNP-profiili sisse paigaldada mutrit ja seibi, sest ruumi jääb 14,20 mm , mis on piisav, et pääseks mutrivõmega või padruniga ligi. Seibi peaks võtma natukene suurema, et ületaks mutri läbimõõtu sest, et seibi kasutegur oleks suurem 7. Teha saadudnliite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda kinnituselementide korrektsed tähised). Kuuskantpeaga polt ISO 4017 – M24 x 45 – 8.8 Kuuskantmutter ISO 4032 – M24 – 8 Seib ISO 7090 – 24 – 200 HV 8. Arvutada poltide nõutav pingutusmoment. Tabelist valin: A A =353 mm2 Poldile lubatav tõmbejõud: −6 6 N A =0,9 A A∗σ Pf =0,9∗353∗10 ∗580∗10 =184,27 kN Antud juhul kasutan pingutusmomendi „rusikareeglit“, ehk meeterkeermetele hõõrdetegur keermepaaris = 0,15 ja hõõrdetegur kruvi pea all = 0,15.
käsiraamatust, M30 poltide pikkused 60mm-st kuni 200mm-ni.) 6.Kontroll 17 mm 220 50,9 12,5 80 10 9 110 Kuuskantpeaga polt ISO 4017 – M30 x 60 - 8.8 Kuuskantmutter ISO 4032 – M30 – 8 Seib ISO 7090 – 30 – 200HV 7.Eskiis 220 55 55 220 Kuuskantpeaga polt ISO 4017 – M30 x 60 - 8.8 Kuuskantmutter ISO 4032 – M30 – 8
Kruvijoon tekib kaldpinna mähkimisel ümber silindri. D – keerme nimiläbimõõt, P – keerme tõus, ISO- meeterkeerme tähistus: M 20, kus M – meeterkeere, 20 – keerme läbimõõt, ISO- peenmeeterkeerme tähistus: M 16 X 1,5, kus 1,5 – keerme tõus. Peenkeere on sama pingutusmomendi juures suurema eelpingestusjõuga ja isepidurduvusega. Tal on ka parem tihendusvõime. Joonis 7. a – poltliide; b – kruviliide; c – tikkpoltliide. Kuuskantpeaga polte kasutatakse läbivate poltidena koos mutriga või sissekeeratava kruvina ilma mutrita. Tikkpolte kasutatakse siis kui liidet tuleb tihti osandada, mille tõttu sisekeere kuluks ruttu. Polt - keermestatud varras, millel on tavaliselt kuuskantpea Tikkpolt - mõlemast otsast keermestatud varras, mis keeratakse üht otsapidi detaili keermestatud avasse kohtkindalt kinni Mutter - Keermestatud avaga kuuskant-kinnitusdetail
piisavalt tugevat 8. on parem keeret lõi-gata 4) väsimustugevus Liidet tuleb sageli koostada ja lahti võtta 10. 14. Millist tüüpi keermesliidet kasutada kui on nõutud keermesliite parem väsimustugevus? Teha selle keermesliite eskiis, eskiisile panna liite komponendid. (5) 15. Kuidas liigitatakse polte? 11. Pea kuju järgi: Kuuskantpeaga, pesapeaga, ümarpeaga, petpeaga, vasarpeaga, aaspeaga, äärikpeaga. 12. Täpsuse järgi: normaaltäpsed, kesktäpsed, kõrgtäpsed. 13. Lukustuse järgi: nelikantlukustusega, hammaslukustusega, ilma lukustuseta 14. Keerme pikkuse järgi; täiskeermega, osakeermega. 15. Mööblipolt osakeermega, nelikantlukustusega, ümarpeaga 16. Milles seisneb kruvi ja poldi "erisus"? 16. KRUVI (polt) = varras mille ühes otsas on keere ja teises otsas on pea.
B- ja C-klassi poltliidete puhul tohib kasutada ainult tugevusklasside 8.8 ja 10.9 kontrollitud eelpingestusjõuga polte. Selliste liidete teostamine eeldab eriseadmeid ja -oskusi ning on tehniliselt suhteliselt keerukas ja kallis. Seetõttu ei ole nende kasutamine ilma olulise põhjuseta otstarbekas. B- ja C-klassi liidete kohta vt täpsemalt EVS-EN 1993-1-8 jaotis 3.9. Allpool vaadeldakse ainult kõige tavalisemaid ja praktikas enam kasutatavaid kuuskantpeaga standardsete poltidega A-klassi liiteid. 7.2.2.2 Tõmbejõuga koormatud liited Tõmbejõuga koormatud poltliited tuleks projekteerida kuuluvana ühte allpool toodud klassi: a) Klass D: eelpingestamata liide Tuleks kasutada tugevusklassidesse 4.6...10.9 kuuluvaid polte. Polte ei tarvitse eelpingestada. Seda liiteklassi ei tohiks kasutada siis, kui liitele mõjub vahelduv tõmbejõud. Tavalise tuulekoormuse korral võib seda klassi siiski kasutada. b) Klass E: eelpingestatud poltidega liide
a) ja b) – vedruseibiga, c) – teise mutriga, d) – polüamiidrõngaga 82 g) mutri abil, e) – splindiga, f) f) – traatimisega, g) – kärnimisega. Muttrid ja kruvid keeratakse kinni ja lahti võtmetega. Neli- või kuuskantpeaga mutrid ja kruvid keeratakse tavaliste võtmetega (a ja b). Ümara hammasmutri jaoks on võtti c. Varianti d kasutatakse mutritel, mille otspinnal on vastavad avad. Sisekuuskandiga mutreid ja kruve keeratakse võtmega e. c) b) a) d) e) Keermesliidete elemente valmistatakse enamasti terasest, vajadusel kasutatakse ka