huntide söödaks said. Kolm Kalevite poega läksid metsa luusima, eit jäi kodu valvama ja süüa tegema. Kalevite pojad läksid metsloomi otsima. Neil olid kaasas ka kolm koera: Irmi, Armi ja Mustukene. Kalevipojad nägid metsas karu ja koerad murdsid selle maha. Noorem vend köitis karu üle õla rippuma, et see koju viia. Vennad jõudsid põllu peale ja märkasid seal põtra. Koerad läksid põdrale kallale ja murdsid ta maha. Noorem vend viskas põdra üle piha karu kõrvale rippuma. Kuusikusse jõudes nägid vennad metsahärga. Koerad härja maha murdnud, sidus noorem vend selle sarvipidi üle õla. Kalevite pojad läksid laane poole ja märkasid põõsastes hundikarja. Koerad murdsid hundid maha ja noorim poeg hakkas hunte nülgima. Hundid nülitud, viskas Kalevipoeg need üle õla rippuma. Vennad kõndisid metsateed mööda kodu poole, kui neile rebasekari vastu tuli. Koerad murdsid nad maha ja noorem vend nülgis rebased ning köitis need üle õla
Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majade vahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis. Kala püüdmiseks kasutasid nad oda, mis oli pika varrega ja väikse luust tehtud otsaga, millel olid teravad astlad, need ei lasknud kalal oda otsast ära tulla. Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta ...
ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad järele, nõelavad edasi. Viimaks jõuab Vanapagan noorde kuusikusse. Seal pääseb ta mesilaste nuhtlusest lahti. Suures valus neab Vanakuri mesilased ära, et need enam üle ta kraavi ei tohi tulla. Sellest saadik ei hakanud Vanapagan enam sõrulasi tülitama, aga ka mesilased olevat Sõrvemaalt kadunud. Vanapagana kaevatud kraav on praegu veel olemas. Seda kutsutakse nüüd Salme jõeks. Teinekord tahtnud aga Vanakuri endale Karujärvele eluaset rajada. Enne aga oli vaja järv veest tühjaks lasta
laulma ja tantsima oma noorusajast, kuni kukkus kuristikku. Kanged mehed hakkasid naerma. Mehed pajatasid, kuidas vennike katla oli nende vahi ajal tühjaks teinud, seejärel tegi Kalevipoeg ettepaneku magama jääda ja hommikul kõigil koju naiste ja laste juurde minna. Meeste juurde jõudsid murueide tütred. Nad tahtsid neile udumütsid ja kastekeerust kuuekesed valmistada. Kuulnud, kuidas kägu kurvalt kukkus ja linnuke leinalaulu laulis, käskisid murueide tütred meestel kurbuse kuusikusse ja leinamise lepikusse jätta, hobu ära ehtida ning teele asuda. Kalevipojale anti nõu taevasse, põrgusse ja sõtta mineku kohta. Murueide tütred jäid lustipidu lõpetama, kuid juba hüüdis eit nad koju töid tegema. Õnneaasta oli otsas ja samuti ka lustipidu.
minategelast. Nad korjasid pangetäie pihlakamarju ning hakkasid kodu poole minema.Vahepeal nad puhkasid, siis püüdis minategelane lennukeid silme eest ära saada ema hirmutades. Jõe ääres jäi ema Teiste-Leidaga juttu ajama, minategelasel kästi kodu poole minna. Ta läks väga aeglaselt ning mõtles hauast, millest naised rääkima jäid. See oli tapetud parteilase haud, kes oli surnud haarangus, mille järgi isegi aega arvestati. Mees maeti kuusikusse, isegi risti ei lubatud hauale panna. Minategelane läks ühe talu sirelilehtlasse, kuhu ta oli peitnud pildiraamatu. Ta vaatas pilte ja ootas, kuni ema taluni jõuab. Siis läksid nad koju. Ema hakkas pihlakatest moosi keetma, vanaema keetis suppi. Minategelane vaatas üle kõik asjad, mis kuulusid neile- lauad, kapid, surnud tädi peegel ning riided ja raamatud. Tulevikuasjad- apelsinimahl, nõudepesumasinad, külmutuskapid jne, olid neist vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel, ettekujutamatud
Instrumentaalmuusika 1934 Sümfooniline süit (I ja II osa) Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile 1935 Võimlemismuusika poistele klaverile 1947 Süit ooperist "Pühajärv" sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) 1952 Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist "Tormide rand". 2. Hällilaul) Võimlemismuusika tütarlastele klaverile Vokaalkammermuusika Soololaulud klaverisaatega 1932 Mingem käoks kuusikusse (Gustav Suits) Hulkur (Gustav Ernesaks) Hämardunud rannal (Gustav Ernesaks) 1933 Alla valgete kaskede (Gustav Ernesaks) Üle vabanenud vete (Gustav Ernesaks) Kellele? (Gustav Ernesaks) Pää kohal toomeke (Gustav Ernesaks) 1934 Punased need nelgid (A. Jõger) 1936 Lõoke (Henrik Visnapuu) Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) Koorimuusika Meeskoorile 1932 Akvarell (Gustav Ernesaks) Rannal (Gustav Ernesaks) 1933 Hakkame, mehed, minema ("Vana kannel")
300 59 310 56 · Üldiselt võib väita, et lagedale alale koguneb lund rohkem kui metsa, hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa, sest osa lund jääb võradesse. Sageli on lumikate oluliselt tüsedam metsaservades, sest tuul kannab lagedalt lund metsa. · Kuusikus väikesel lagendikul on lumi sügavam kui samalaadsel lagendikul kaasikus seetõttu, et tuulel on kuusikusse raskem lund kanda kui kaasikusse, sest kuusik on väga tihe, kaasik aga hõredam. · Lume erinev tihedus avamaal, puistus ja metsalagendikul on tingitud sellest, et osa lumest jääb puistus võradesse kinni. Erinevus on tingitud veel ka tuule mõjust, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa. · Lume tüseduse ja maapinna külmumissügavuse vahel on seos. Mida kohevam ja tüsedam on lumikate, seda parem soojuse hoidja ta on. Kohev lumikate väldib maapinna külmumist.
q Käo teretamine Rahvalaul Kägu kukub kuuse otsas, kukku! Tare lävel tamme otsas, kukku! Tere, väike vellekene, kukku! Punapõskne poisikene, kukku! Ma toon sooja suvekese, kukku! Kibe kiini-ajaksese, kukku! Toon sull' kauni kannikese, kukku! Lõhnavlehte lillekese, kukku! Kukkukukku, leib lukku, võti vanamoori tasku. Kes meil kukub kuue pääle või laulab laia lindi pääle? Kägu meil kukub kuue pääle, lõo laulab laia lindi pääle. Kes läits kukkudes kuusikusse, lauldes laane latvadesse? Kägu läits kukkudes kuusikusse, laulurästas laanedesse. Kes tõi sõasõnumida või kandis väljalt vaenukeeli? Kägu tõi sõasõnumida, vares kandis vaenukeeli. q Laulukägu Heljo Mänd Kuku, kuku, kuku, igal oksal kukun, suu mul pole lukus. Lendan kuusikusse kuku, kuku, kuku, lendan kaasikusse kuku, kuku, kuku. Ükskord viisijupi noka vahelt leidsin. Viis ei jäänud pähe, selle ruttu peitsin, peitsin toomeõide, sidusin ta köide.
annaabi.ee 
