hästitasuvat) püügivahendit nagu bottengarn. 6. Silmutorbik Omapärane mõrralaadn püünis on silmumõd ehk silmutorbik, nüüdisajal kasutatakse seda Eestis ainult Narva jõel. Silmumõrd on tavaliselt 55 60 cm pikkune koonusekujuline püünis, millelon 23- sentimeetrise suuavaga pujus. Kitsamast otsast suletakse püünis harilikult lepapuust prundiga. Silmumõrra valmistamiseks on aegade jooksul kasutatus kuusekoort, männipuust lõhestatud peerge, mis kinnitati kasetohuga, samuti värnitsaga immutatud papiribasid ja muud. Nüüdisajal valmistatakse silmumõrrad enamasti viniplastist. Püügile asetamisel seotakse 50 60 torbikut nööri abil ühise selgnööri külge ( umbes 35 40 sentimeetrilise vahekaugustega). Selgnöör varustatakse raskuste ja ujukitega. Suuvaga allavoolu olvasse mõrda koguneb vahel selline hulk silmu, et nende kättesaamiseks tuleb püünis purustada
okas- ja segametsadesse männi- ja kuusenoorendike lähedusse. Suvel on põdra toiduks lehtpuude (kask, paju, haab, pihlakas jt) lehed, võrsed ja puukoor, rohttaimed ja veetaimed. Talvel sööb peamiselt männiokkaid, -koort ja -võrseid, murrab puude latvu ja kraabib noorte tüvede koort. Kahjustatud noored männid jäävad kasvus kiratsema või hukkuvad. Kui on kahjustatud ainult külgoksad, võivad puud ka paraneda. Kevadel ja sügisel ning soojematel talvedel sööb põder ka kuusekoort. Ta koorib peamiselt 35-45 aastastes kuusikutes tüvede koort 0,5-2,0 m ulatuses. Enam kui 5 cm laiused kahjustused kuuskedel üldjuhul enam ei parane ning kooritud puud hukkuvad keskmiselt 10- 15 aasta pärast olenevalt kahjustuse iseloomust. Kuusk kuivab või hukkub erinevatesse mädanikesse haigestumise tagajärjel. Mädanik levib tüves kahjustuskoldest üles- ja allapoole ja juba 5-6 aasta pärast mõned puud murduvad tugeva tuulega haavandi kohalt. Puidu
tüdrukud ütlevad Marile, et Oru Joosep rääkivat, et Mari pole üldse nende emagi, Mari tunnistab Liisile tõtt, lubab lastel edasi saepuru ja laastu kanda, kuid tütred peavad edaspidi tema vastu ausad olema, lubab Andresele mitte rääkida - laste jalgu pidi iga õhtu pesema ja ploomirasvaga määrima, sest need olid õues nii mustaks ja katki joostud - Maret ja Liisi poistele enam palju saepuru viia ei saanu, sest ema ütles et neil endal on ka vaja, kuid olid valmis viima kuusekoort ja oma vana toa puupakke jms, millest poisid samuti huvitatud olid - Poisid ehitasid endale materjalidest kindluseid ja mägesid - tööd oli pererahval endiselt väga palju, puhata ei olnud aega, põllul oli palju kive, mida pidi koguaeg korjama, ka kaevatud kraavid ummistuvad koguaeg, Andresel tunne nagu peaks kõike otsast peale tegema igal aastal ja nii surmani välja XXVII - sündis uus poeg, nimeks sai Ants
vanakestel rasvatatud nahka närida nii oli välistatud oht, et õhuke nahk kogemata auklikuks hammustataks. Taimsed parkained Taimseid parkaineid nimetatakse ka tanniidideks. Neid leidub paljudes puudes ja põõsastes, kõige rohkem aga koores. Tanniidid on rohkem või vähem veeslahustuvad ja parkimiseks valmistatakse peenestatud puukoorest ekstrakte. Eesti taimedest on kõige sobivamad tammekoor ja pajukoor. On kasutatud ka kuusekoort. Maailma mastaabis on üks paremaid taimi Lõuna- Ameerikas kasvav kebratso (,,kirvelõhkuja" oleks eestikeelne ligilähedane vaste), mille raudkõva puit on väga tanniididerohke. Tanniide saab ka mangroovidest ja akaatsiatest. Tanniidid on keerulised ühendite segud. Kõige enam sisaldavad nad aga aromaatseid ühendeid, mis on pärit gallushappest ja tema estritest iseendaga ja fenoolide või monosahhariididega. (Gallushape 3,4,5 trihüdroksübenseenkarboksüülhape)
tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. Resonantspuitu andev nn. resonantskuusk on sileda koore ja ühtlaste aastarõngastega hästi laasunud sirgekiulise kerge puiduga kuusepuu. Parimaks tarbepuuks peetakse tihedasüülist soostunud alal aeglaselt kasvanud kuusepuud. Noori kuuski on varemalt kasutatud ka katuse- ja aialattideks, samuti olid need peamiseks rehavarrepuuks. Asendamatu on kuusepuit olnud ka lauanõude valmistamisel. Kuusekoort on kasutatud ka naha parkimisel (1 m3 kuusepalkide koorimisel võib saada kuni 25 kg kuiva parkkoort) ning kuusevaiku lakkide valmistamiseks. Taludes keedeti kuusevaigust, meest, vahast, searasvast või võist (1:1:1:1) põletikuvastast haavaplaastrit. Haavaplaastrit valmistati ka värskest kuusevaigust, millele lisati aaloed ja mett. Vaigust ja viinast (1:5) tehti seespidist tinktuuri reuma ja närvivalude vastu. Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik
annaabi.ee 
