• Kalapüügi keeluajad ja keelualad • Kalastusluba LUBATUD KALAPÜÜGIVAHENDID • Õngpüünised: lihtkäsiõng, spinning, käsiõng, vedel, sikuti, lendõng, haakeõng, põhjaõng, und, põhjaõngejada, triivõngejada, mail. • Allveepüügivahendid: harpuunpüss, harpuun • Vähipüügivahendid: vähinatt, vähimõrd • Nakkepüünised: nakkevõrk, raamvõrk, võrgujada • Lõkspüünised: mõrd, silmutorbik • Kurnpüünised: liiv, kuurits • Traalpüünised: traalnoot, tragi PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE Kõikides veekogudes on keelatud: püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja arvatud Võrtsjärvel. Vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa
mürkkemikaale kasutades.Kahv on lubatud ainult abivahendina kala veest välja võtmiseks, kuid püügivahendina keelatud.Keelatud on ka lutsumänna kasutamine. Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas. Harrastuskalastaja ei tohi kalastada kutselise kalapüügi vahenditega – lõks-, kurn- ja traalpüünistega.Erandiks on nakkevõrk, õngejada, kuurits ja liiv, mida harrastaja tohib piiratud hulgal kalastuskaardi alusel kasutada.Röövpüük on kehtivat seadustikku rikkuv, kalavarusid kahjustav kalastamine.Eestis jaguneb kalapüük harrastuskalastuseks ja kutseliseks kalapüügiks. Kalastaja, olgu ta harrastaja või kutseline kalur, peab tundma Kalapüügiseadust ja selle täiendusi, Kalapüügieeskirja ja ajutisi püügikitsendusi. Seaduste ja piirangute eesmärk on kalavarude kaitse ja ökosüsteemi loodusliku jätkusuutlikkuse tagamine.
Milliseid seadusi rikuti §11. Harrastuspüük (3) Harrastuspüügivahendid on: 1) spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng, krunda, ankurdamata und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng; 2) harpuunipüss ja harpuun; 3) haakeõng; 4) nakkevõrk; 5) kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada. Püsiasustusega väikesaare alalisel elanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat põhjaõngejada; 6) kuurits; 7) liiv; 8) vähinatt ja vähimõrd. 5) Harrastuspüügiõigust tõendav dokument on: 1) harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument; 2) kalastuskaart käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 111 sätestatud juhtudel. 111) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat põhjaõngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogudel või nende osades ja
16. Lepiskalad jagunevad toitumistüübilt üldiselt plankton- ja bentostoidulisteks. Jaotada alljärgnevad liigid 2 rühma vahel. V: Plankton-mudamaim, Peipsi tint, viidikas; Bentos-latikas, koger, kiisk, linask 17. Millised on eurühaliinsed kalaliigid? V: Taluvad vee erinevat soolsust 18. Kaladel täheldatakse põhiliselt kahte tüüpi rändeid, need oleksid... V: toitumisränne, kudemisränne 19. Jaotage nimetatud püünised ja püügiviisid passiivseteks ja aktiivseteks. V: Aktiivsed-kuurits, põhjanoot, tulusel käimine, liiv, traal; Passiivsed-nakkevõrk, tindimõrd, silmutorbik, põhjaõngejada 20. Sada aastat tagasi peeti Eestis delikatessiks kolme kalaprodukti. Üks neist oli Tallinna vürtsikilu. Teised kaks aga? V: Narva jõe silmud, kuivatatud Peipsi tint 21. Nimetage 2 kalaliiki, kes üldiselt taluvad meie vetes talvist ummuksisse jäämist. V: linask ja (tavaline)koger,(+hõbekoger), karpkala 22
b) Eesti Vabariigi sise- ja territoriaalvetes c) Peipsi järvel erimäärusega ka Vene Föderatsioonile kuuluvates vetes d) majandusvööndis e) agarikupüüki meres f) kõigis veekogudes g) piirijõgedes näiteks Narva jões h) Haaslava kalakasvanduses 14. Kurnpüünised on: A. ääremõrd I. kaldanoot B. liiv J. kuurits C. angerjarüsa K. vähimõrd D. harpuunpüss L. püüuvõrk E. lendõng M. tõstevõrk F. veonoot N. tonka H. põhjanoot 15. Aastaringselt ei tohi püüda: A. särge F. vikerforelli B. rääbist G. tõugjat C
veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; 3) kaldanoot veonoot, millega loomus veetakse kaldale; 4) pöördnoot ehk pöörinoot veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle; 5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist; 6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast; 7) tõstevõrk horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter; 8) püüvõrk ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein. Veonoodapüük ja püük kaldanoodaga
veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; 3) kaldanoot veonoot, millega loomus veetakse kaldale; 4) pöördnoot ehk pöörinoot veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle; 5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist; 6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast; 7) tõstevõrk horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter; 8) püüvõrk ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein. 2
annaabi.ee 
