Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt, ● vedeliku aineo võnkuvad ja põrkuvad, ● vedelik on voolav,
Kõrge mineraalisisaldusega. Juveniilsed veed pole kunagi olnud hüdrosfääri osa. Tekivad magma ning moondeprotsessides vabaneva vee arvelt. Põhjavesi liigub raskusjõu toimel rõhu alanemise suunas läbi kivimipooride ja lõhede. Arteesiavesi surveline põhjavesi Põhjaveevaru vee kogum mida lubatakse veehaarete abil kasutusse võtta. Peab tagama põhjavee taseme ja hea seisundi säilimise. Veehaarde tootlikus peab olema suurem kui 500 kuupm ööpäevas VeeS. Kõige suurem põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul. Kõige madalam pärnu kant. Enamasti siiski sademetest , sood reostusoht. Reostused : põllumajanduses väetised, õlireostused, kaevandusvete sulfaadid
Elektrit toodetakse ühe inimese kohta aastas ligikaudu 4000kwh. Elektri- ja elektroonikatööstuse ettevõtted asuvad eeskätt Rotterdamis, Eindhovenis ja Zwolles. Aasta 1960 1970 1985 Elektrienergia (mrd. kwh) 16,4 40,8 62,5 Naftasaadused (mln. t) ----- 57,7 59,8 Nafta (tuh.t) 1918 1919 4600 Maagaas (mrd. kuupm.) ----- 31,7 80,3 Põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina-ja karjamaad ning 6% aedu ja lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast. Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel. Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse
5) lisaks ostetakse sisse odavamat energiat Saksamaalt Elektrit toodetakse ühe inimese kohta aastas ligikaudu 4000kwh. Elektri- ja elektroonikatööstuse ettevõtted asuvad eeskätt Rotterdamis, Eindhovenis ja Zwolles. Aasta 1960 1970 1985 Elektrienergia (mrd. kwh) 16,4 40,8 62,5 Naftasaadused (mln. t) ----- 57,7 59,8 Nafta (tuh.t) 1918 1919 4600 Maagaas (mrd. kuupm.) ----- 31,7 80,3 Elektri - tootmine: 85.294 miljardit kWh (1999) Elektri tootmine %: fossiilkütused (põlevkivi, kivisüsi, nafta vms): 90.25% hüdroenergia: 0.11% tuumaenergia: 4.27% muud: 5.37% (1999) Elektri tarbimine: 97.76 miljonit kWh (1999) Elektri eksport: 3.97 miljonit kWh (1999) Elektri import: 22.407 miljonit kWh (1999) 9. Põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost
jahutada. Viljastamata munadest aurustub vähem vett, mis mõjutab inkubaatori õhu niiskusesisaldust. Viljastamata munad ei tooda CO 2, seega süsihappegaasi sisaldus inkubaatoris väheneb. Inkubaatori täituvus üeaks olema vähemalt 75- 80%. Juhul, kui mune on vähem, tuleb jagada nad ühtlaselt ja isegi hautamisrestidel peaks olema ühesugune arv mune. Inkubaatori ruumi keskkond: temp 25 kraadi, rel. niiskus 55%, õhk 1-1,5 kuupm/h/100 muna. Munade asetamine koorumiskappi Tehakse 18. päeval kiiresti. Viljastamata ja surnud lootega munad eemaldatakse. Kui mune eemaldatakse rohkem kui 15%, siis tuleb koorumisrestid täita ühtlaselt (täis), mis tagab ühtlase temperatuuri kooruvatele tibudele. Tühjad restid asetatakse inkubaatori alumisse sektsiooni. Koorumine Vastmunetud muna keemiline koostis koorega: 66% vett, 12% proteiini, 11% rasva, 1% süsivesikuid ja 11% mineraalaineid.
•aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid •Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 14.Woodi sulam koosneb 50% vismut, 26,7% plii, 13.3%tina ja 10% kaadium. Sulamil on omapärane sulamistemperatuur, kuna ta sulab temperatuuril 70kraadi, lisaks on ta tihedus 9700 kg/kuupm. Eriline on see, et tema koostisosade sulamistemperatuur jääb 300kraadi juurde. 15. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste järgi. Tema tähis on n. Me saame ainehulka leida Molaarmassi M ja massi m kaudu, kus n=m/M. Ruumala jrgi, kus n=V/Vm ja molekulide järgi, kus Na on avagaadro arv, N aatomite arv, kus n=N/Na 16. Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses
lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid •Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 20. Woodi sulami omapärasus. Tema sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest. sulam koosneb 50% vismut, 26,7% plii, 13.3%tina ja 10% kaadium. Sulamil on omapärane sulamistemperatuur, kuna ta sulab temperatuuril 70kraadi, lisaks on ta tihedus 9700 kg/kuupm. Eriline on see, et tema koostisosade sulamistemperatuur 5jääb 300°C juurde. 21. Kompleksühendid. ● Keemiline side võib tekkida ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel doonor-aktseptor ehk koordinatiivne side ● Kompleksühendid (-ioonid) - iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline side on tekkinud doonor- aktseptor mehhanismi järgi 22. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne; ligand.
põletite puhul. Kusjuures invensioon põleti skeem kus selgub tema olevus on joon 2 lk 2. Nad tagavad küllalt suure soojus koormuse muutuse tingimustes automaatselt gaasi ja õhu kulu vastavuse. Õhukulu esialgseks lisa reageerimiseks on ettenähtud reg sein. Vt joon 4 positsioon 1. Joonisel 4 on näidatud kollektrita madalrõhu indeksioon põleti. Maagaasi põletamisel kulub 1kuupm põletamisel 10 kuupm õhku. Nii erinevate koguste ühtlaseks segamiseks sobib mootod mille puhul gaas jagatakse peenikestekse jugadeks ja suunatakse need joad suurema läbimõõduga õhujoa sobivatesse piirkondadesse. Kui on tegimist suure võimsusega gaasi kateldega ss kasut sund segunemisega põleteid kus ss õhk antakse põletisse ventilaatori survega ja seguneb põleti sees gaasiga. Lk 2 joon8. KT küsimused:
annaabi.ee 
