Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Estuaar ehk lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre). Veelahe on piir vesikondade või jõgikondade vahel. Tavaliselt on veelahkmeks mäeahelikud, mäestike kõrgemad osad või kõrgustikud. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes.
sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos, väidab ajakirjas Science avaldatud värske uurimus. Massi kadu jaotub ühtlaselt Gröönimaa tormakate liustike voolu kiirenemisest tingitud jäämägede tekke juurdekasvu ja sulavee lisandumise vahel jääkatte pinnale. Viimaste aastate soojad suved on massi kao tempo ajavahemikus 2006-2008 kergitanud 273 gigatonnini aastas (1 Gt on ühe kuupkilomeetri vee mass), mis on merepinna ülemaailmset tõusu edendanud 0,75 mm võrra aastas, vahendab PhysOrg. "Nendest tulemustest saab selgeks, et Gröönimaa massi kadu on kiirenenud alates 1990. aastate lõpust, ning selle elementaarsed põhjused annavad mõista, et lähitulevikus taoline tendents jätkub," ütleb Bristoli ülikooli professor ja uurimuse autor Jonathan Bamber. ,,Meil on õnnestunud edukalt ühildada kaks teineteisest täiesti sõltumatut hinnangut, ning see
Pillan Patera on ligikaudu 73 kilomeetrit lai. Aastal 1997 toimus kraatris vulkaanipurse, mida nüüdseks tuntakse Pillaniani purske nime all. Purske epitsentris oli temperatuur 1600-1700 kraadi Celciuse järgi ning 140 kilomeetri kõrgusele kerkinud tuhapilv kattis 125 000 ruutkilomeetri suuruse ala vulkaaniliste jäätmetega. Iol 1997. aastal toimunud vulkaanipurse on siiani suurim vulkaanipurse, mida eales nähtud. Sajapäevase perioodi jooksul purskas 31 kuupkilomeetri laavat ning järelpursetes eraldus veel 25 kuupkilomeetrit sulakivimeid. Avastamine 7. Jaanuaril 1610 näigi Galilei Galileo kolme heledat täpikest Jupiteri kõrval ning järgmisel õhtul neid uuesti uurides tundus nagu oleks need liikunud vales suunas. Ning selline asi kõitis Galileo tähelepanu, ta jätkas tähtede ja ka Jupiteri jälgimist kogu järgneva nädala. 11. Jaanuaril 1610 ilmus ka neljas täht. Pärast nädalast
Veereziimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul. tulvavesi- lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel. suurvesi- ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis (! Sõltub toitumisest ) Äravool- vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre).Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ja aurumine), füüsikalis-geograafilised (valgla suurus, pinnamood, mullastik, geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimetegevus ja kliima muutumine.[1]Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases, Eestis on kõige veerohkem Narva jõgi. vooluhulk - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.Mõõdetakse jõe suudmes (m³/s)
4 kindlasti välja tooma ka fakti, et päike on olulisim kliimafaktor ning kliima mõjutab suuremal või vähemal määral kõiki organisme. Ivar Murdmaa (2004) on väitel on päike tõesti oluline tegur kliima kujunemisel, kuid tegelikult on kliima köögiks ookean, mis päikese kaasabil kliimat kujundab. See hiiglaslik soojusmasin, mille pidevalt liikvel olev 13 miljoni kuupkilomeetri suurune veemass jaotab suure osa Päikeselt Maale saabuvast kiirgusenergiast soojuse näol ümber oma seaduste järgi. Soojad hoovused, sealhulgas süvahoovused, kannavad soojust troopikavöötmest pooluste poole, soojendades kliimat kõrgetel laiuskraadidel. Nii on põhjapolaarjoonel asuvad sadamad tavaliselt aastaringselt jäävabad, kuna neid "kütab" Atlandi ookeanist Norra hoovusena Barentsi merre tungiv Golfi hoovuse jätk. Samal
laavakihiga, mis hangus, moodustades tänapäeval tuntud Decca platoo. Selle pindala on 1,5 miljonit ruutkilomeetrit. Sealsed vulkaanipursked leidsid aset mitmes järgus 63 67 miljonit aastat tagasi. Neid vulkaanipurskeid seostatakse ka hiidsisalike kadumisega. 5.2.Yellowstone`i supervulkaani purse 640 000 aastat tagasi Praeguses USAs Wyomingi osariigis asuv Yellowstone`i supervulkaan purskas 640 000 aastat tagasi. Sellest ülisuurest vulkaanist sattus maapinnale ja õhku üle 1000 kuupkilomeetri tuhka ja muid purskejääke. Purske tagajärjel jäid maapinnale kõvastunud laavaväljad. Osa geolooge on veendunud, et kaugel ei pruugi olla see aeg, mil see supervulkaan uuesti purskama hakkab. Selle tagajärjel kattub pool USAst kuni ühe meetri paksuse tuhakihiga. Teadlaste arvates purskab Yellowstone`i vulkaan iga 600 000 aasta tagant. Teadlased hoiavad Yellowstone`i ala vulkaanilisel tegevusel pidevalt silma peal. Viimasel ajal on seal maakoorelihked sagenenud
annaabi.ee 
