Kuid katarakt võib ka eelpool nimetatud haigustega koos esineda, nii et käsitlus võib olla siiski keerulisem. Lääts Lääts fokusseerib selge kujutise reetinale. Lääts asetseb iirisest posterioorselt ja klaaskehast anterioorselt. Tsiliaarlihast kontraktsioon lubab läätsel fokusseerida. Lääts asub kapslis, mis koosneb transparentsest elastsest basaalmembraanist. Kapslis on läätse korteks ja tuum, ja ka üks kiht kuupepiteeli. Läätsel pole ei innervatsiooni ega verevarustust. Toitaineid saab lääts vesivedelikust ja klaaskehast. Normaalselt jätkab lääts kasvamist kogu elu. Epiteelirakud jätkavad uute kortikaalsete läätserakkude produtseerimist, mille tõttu suureneb läätse suurus, kaal ja tihedus aastate vältel. Normaalne lääts koosneb massilt umbes 35% ulatuses valkudest. Lahustumatute proteiinide protsent suurneb läätse vananedes ja ka siis kui katarakt areneb. Katarakt
Rakkude ehitusest sõltub nende elutegevus Kuigi ühe hulkrakse organismi kõik rakud sisaldavad sama geneetilist infot, võib nende ehitus ja talitlus olla väga erinev. Raku struktuur on välja kujunenud vastavalt sellele, millist ülesannet konkreetne rakk organismid täidab. Sarnase ehituse ja elutegevusega rakud moodustavad koe. Põhilised koed on sidekude, lihaskude, närvikude ja epiteelkude. Epiteelkude - katab keha ja elundite pinda. Vastavalt kujule eristatakse lameepiteeli, kuupepiteeli ja silinderepiteeli. Epiteelkude on kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Rakud on selles koes tihedalt üksteise kõrval. See kude eraldab keha valiskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Katab keha ja siseelundite pindu. Osaleb haavade paranemisel. Närvikude - koosneb pikkade jätketega närvirakkudest ehk neuronitest. Närvikoest on moodustunud pea ja seljaaju ning sealt saavad alguse närvid ja närvisõlmed. Närvikoe
Inimesel on loomnerakk, rakul on rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum(, mis juhib rahu elutegevust) ja organellid. Mitokondrid on raku jõujaamad, neis toimub raku hingamine, mis tähendab bikeemlisi reaktsioone, mille arvelt energia vabaneb. Ribosoomides toimub valgusüntees. Rakud jagunevad mitoosi teel. Inimesel on neli koe põhitüüpi. Need on epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. Rakud külgnevad tihedalt. Vaheainet on väga vähe. Eelistatakse lame ja kuupepiteeli. Rakud võivad olla varustatud ripsmetega. Moodustavad kilesid nii sise kui välispinnal. Ülesanded: katab, vooderdab, moodustab piiri, võimaldab ainevahetust, eritab nõresid(higi, jääkained, rasu, lima, piim jne), osaleb haavade paranemisel. Sidekude on palju raku vaheainet. Rakke on vähe. Esineb kollageen, mis moodustab elastseid valgulisi kiude rakkude vahel. Sidekude esineb kogukehas. Ta ühendab nii kudesi omavahel kui ka toetab elastseid kehaosi. Koe liigid on: kohev sidekude,
Peale selle pidurdab gastrointestinaalne motoorika ja laienevad bronhid. · Kilpnääre ja kõrvalkilpnääre. Kilpnäärme follikulaarsed ja parafollikulaarsed rakud ja nende poolt produtseeritavad hormoonid. Kn e. türeoidnääre(suurim endokriinnääre, rikkaliku verevarustusega) paikneb kaelal hingetoru 4 ülemise kõhre eesmisel küljel. Koosneb vasakust ja paremast külgsagarast ja püramiidsagarast. Kn on kilpnäärmefollikulid (ümarad põiekesed, mille sein on ühekordne kiht kuupepiteeli rakke.) Foliikulid on täidetud kolloidse ainega, mis sisaldab valk türoglobuliini ja nende vahel kohevas sidekoes on parafollikulaarsed rakud. Kilpnäärmefollikuleid moodustavates rakkudes sünteesitakse (lähtudes aminohappest türosiinist) trijoodtüroniini - biol.aktiivne -10%- /3 joodi aatomit mol. koosseisus/ ja türoksiini - tetrajoodtüroniin 90% -/4.../ ,need deponeeritakse folliikulitesseotuna türoglobuliiniga(Hvaru suur). Türoksiin töödeldakse maksas ja neerudes ümber
Peale selle pidurdab gastrointestinaalne motoorika ja laienevad bronhid. · Kilpnääre ja kõrvalkilpnääre. Kilpnäärme follikulaarsed ja parafollikulaarsed rakud ja nende poolt produtseeritavad hormoonid. Kn e. türeoidnääre(suurim endokriinnääre, rikkaliku verevarustusega) paikneb kaelal hingetoru 4 ülemise kõhre eesmisel küljel. Koosneb vasakust ja paremast külgsagarast ja püramiidsagarast. Kn on kilpnäärmefollikulid (ümarad põiekesed, mille sein on ühekordne kiht kuupepiteeli rakke.) Foliikulid on täidetud kolloidse ainega, mis sisaldab valk türoglobuliini ja nende vahel kohevas sidekoes on parafollikulaarsed rakud. Kilpnäärmefollikuleid moodustavates rakkudes sünteesitakse (lähtudes aminohappest türosiinist) trijoodtüroniini - biol.aktiivne -10%- /3 joodi aatomit mol. koosseisus/ ja türoksiini - tetrajoodtüroniin 90% -/4.../ ,need deponeeritakse folliikulitesseotuna türoglobuliiniga(Hvaru suur). Türoksiin töödeldakse maksas ja neerudes ümber
annaabi.ee 
