Tsemendi tootmine Kunda tsemenditehases kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim ( lubjakivi), mida võetakse 75 78% ja teiseks on harilik savi, seda võetakse 22- 25 %. Tsementi toodetakse märja menetluse alusel ja koosneb kolmest peamisest tsüklist: tooraine ettevalmistusest, põletamisest ja jahvatamisest. Tooraine ettevalmistus seisneb selles, et lubjakivi purustatakse killustikuks ja lastakse läbi kuulveskite koos veega kus tast saab pastataoline lubjalobri. Savi segatakse vees pastataoliseks savilobriks ja mõlemad lobrid pumbatakse torupumpade abil silournidesse kus võetakse mõlemast proovid toseerimis vahekorraks. Edasi suunatakse lobrid lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Tsemendi põletamine toimub pöörlevas toruahjus. Toruahi kujutab endast 150 m pikkust ja 3m jämedust terastoru, mis on seest kaetud tulekindlast materjalist voodriga ja pöörleb
Ta ei ole eriti tugev ja on väga rabe. Survetugevus on parem kui tõmbetugevus. Head omadused summutab vibratsiooni ja hõõrdetugevus suur, valamistemperatuuril hea voolavus. Kasutatakse näiteks sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbide jm valmistamiseks. Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna C ei jõua välja sadeneda grafiidi kujul, vaid tekib tsementiit Fe3C, küll peamiselt pinnal. Valge malm on väga kõva ja rabe. Kasutatakse näiteks kuullaagrite ja kuulveskite kuulide valmistamiseks. Kui valget malmi lõõmutada, sadeneb C välja helvestena Gr ja malm muutub plastilisemaks. Sellist malmi nimetatakse tempermalmiks. Sobib hästi sepistamiseks Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena Gn (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piassava plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade
Ta ei ole eriti tugev ja on väga rabe. Survetugevus on parem kui tõmbetugevus. Head omadused summutab vibratsiooni ja hõõrdetugevus suur, valamistemperatuuril hea voolavus. Kasutatakse näiteks sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbide jm valmistamiseks. Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna C ei jõua välja sadeneda grafiidi kujul, vaid tekib tsementiit Fe3C, küll peamiselt pinnal. Valge malm on väga kõva ja rabe. Kasutatakse näiteks kuullaagrite ja kuulveskite kuulide valmistamiseks. Kui valget malmi lõõmutada, sadeneb C välja helvestena Gr ja malm muutub plastilisemaks. Sellist malmi nimetatakse tempermalmiks. Sobib hästi sepistamiseks Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena Gn (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piassava plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade
Ta ei ole eriti tugev ja on väga rabe. Survetugevus on parem kui tõmbetugevus. Head omadused summutab vibratsiooni ja hõõrdetugevus suur, valamistemperatuuril hea voolavus. Kasutatakse näiteks sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbide jm valmistamiseks. Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna C ei jõua välja sadeneda grafiidi kujul, vaid tekib tsementiit , küll peamiselt pinnal. Valge malm on väga kõva ja rabe. Kasutatakse näiteks kuullaagrite ja kuulveskite kuulide valmistamiseks. Kui valget malmi lõõmutada, sadeneb C välja helvestena ja malm muutub plastilisemaks. Sellist malmi nimetatakse tempermalmiks. Sobib hästi sepistamiseks. Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam
Ta ei ole eriti tugev ja on väga rabe. Survetugevus on parem kui tõmbetugevus. Head omadused summutab vibratsiooni ja hõõrdetugevus suur, valamistemperatuuril hea voolavus. Kasutatakse näiteks sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbide jm valmistamiseks. Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna C ei jõua välja sadeneda grafiidi kujul, vaid tekib tsementiit Fe3C, küll peamiselt pinnal. Valge malm on väga kõva ja rabe. Kasutatakse näiteks kuullaagrite ja kuulveskite kuulide valmistamiseks. Kui valget malmi lõõmutada, sadeneb C välja helvestena Gr ja malm muutub plastilisemaks. Sellist malmi nimetatakse tempermalmiks. Sobib hästi sepistamiseks. Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena Gn (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam.
Pikaajalisel jahvatamisel 19 toimub mõningane seotud süsiniku vähenemine. Näiteks, kolme ööpäevase jahvatuse käigus väheneb seotud süsiniku kogus TiC 18,8 % kuni 17,93 %-ni. Kuid vaatamata pikale jahvatusajale osakesed purunevad teatud peensuseni ja edasine pulbri peenenemine praktiliselt peatub. .Mööda kaldpinda allaveerevatel kuulidel ei jätku energiat, et peeneid karbiidiosakesi täiendavalt purustada. Teiseks, kuulveskite puuduseks on jahvatuskuulide kulumisest tingitud TiC ja Cr3C2 baasil pulbrisegude saastumine WC ja Co lisanditega. TiC ja Cr3C2 kermiste baasil kuulide kasutamine on väheefektiivne materjali väikese tiheduse ja tulenevalt väikese kineetilise energia tõttu. Suurema efektiivsusega on kõrgenergeetilised jahvatusseadmed - attriitorid. Attriitor kujutab endast vertikaalset veega jahutatavat anumat. Anumasse asetatakse jahvatuskuulid ja pulbrisegu. Kuulid pannakse liikuma
kiiruse kasvuga. Pumpade, ventilaatorite, segistite ja tsentrifuugide moment on reeglina võrdeline kiiruse ruuduga ning võimsus kiiruse kuubiga. See tähendab, et kiiruse vähenemisel on võimsuse vähenemine suur ning järelikult ka energiasääst. Järelikult peab täiendavaks energia säästmiseks vähendama ajamile rakendatavat pinget. Tigupresside, kopeerpinkide, paberi-ja trükimasinate, konveierite ja liftide moment sõltuv kiirusest lineaarselt, kuid kuulveskite, kerimispinkide, traaditõmbepinkide ja mõningate liftide moment on kiirusega pöördvõrdeline. Elektriajamite soojenemine. Iga elektriajami töötamisel vabaneb teatud hulk soojust, mis tõstab selle osade (näiteks mootori) temperatuuri. Seadmete isolatsiooni maksimaalselt lubatavad temperatuurid ehk isolatsiooniklassid on määratud standardiga EN 60034. Tänapäeval kasutatakse kõige sagedamini B klassi isolatsioonimaterjale. Selle klassi puhul võib
annaabi.ee 
