X = { xI - + k < x < + k } · 2 2 Kasvav määramispiirkonna igas vahemikus 15. Funktsiooni graafiku peegeldus y teljest, graafik, valem- · 16. Funktsiooni graafiku peegeldus x teljest, graafik, valem- 17. Funktsiooni graafiku peegeldus punktist (0;0), graafik, valem- 18. Funktsiooni graafiku peegeldus sirgest y=x, graafik valem 19. Soo- ja liigimõiste mahtude vaheline kuuluvusseos, näide- · Rrombide hulk on osa rööpkülikute hulgast, st iga romb on ka rööpkülik 20. Soo- ja liigimõiste sisude vaheline kuuluvusseos, näide- · Rööpküliku omaduste hulk on osa rombi omaduste hulgast (iga rööpküliku omadus on ka rombi omadus). 21. Definitsioonidele püstitatud nõuded- · Definitsioon peab olema adekvaatne, st vastav defineeritavale objektile. 21..1
.. (suurtähed); · indiviidmutujad: x, y, z, x1, z2, y6, ... (tähestiku viimased tähed); · indiviidkonstantide sümbolid: a, b, c, h, a1, j6, ... (tähestiku esimesed tähed); · loogiliste tehete sümbolid: ¬, &, , , , - üldisuskvantor (kõik, iga, jne), - olemasolukvantor (mingi, mõni, leidub vähemalt üks jne), loogilise tehtena käsiteldav objektideevahelise võrduse seos: = ; · kuuluvusseos (aX element a kuulub hulka X); · kirjavahemärgid: (), [ ]. Indiviidtermid on indiviidkonstantide sümbolid ja indiviidmuutujad. Predikaatarvutuse süntaks: Atomaarne valem (e aatom) on kas kujul L, kus L on lausemuutuja (ehk 0-kohaline predikaat), või kujul P(t1...tn) (või kujul Pt1,...,tn), kus P on n-kohaline predikaatsümbol ja t1...tn on indiviidtermid. 1. Atomaarne valem on valem. 2. Kui p on valem, siis ¬p on valem. 3
• predikaadisümbolile lisatud ülaindeks näitab predikaadi aarsust, unaarsete ja binaarsete predikaatide aarsuse võib märkimata jätta; • indiviidimuutujad: x, y, z, x1, z2, y6, … (tähestiku viimased tähed, võivad olla alaindeksitega); • indiviidikonstantide sümbolid: a, b, c, h, a1, j6, … (tähestiku esimesed tähed, võivad olla alaindeksitega); • loogiliste tehete sümbolid: ¬, &, ∨, →, ↔; • kvantorid ∀, ∃; • metasümbolid: o=; o ≡; o ∈ – kuuluvusseos (a ∈ X – element a kuulub hulka X); o ⇒ või ╞ ‒ järeldumine; o ⇔ – vastastikune järeldumine; o kirjavahemärgid: (), [ ]; • funktsionaalsümbolid, mis tähistavad baashulgal määratud funktsioone (nt naturaalarvude hulga N puhul „+” ja „–”). Traditsioonilises loogikas peab sageli arutlema väidete konteksti üle. Predikaatarvutuses on see tegevus ilmutatud ning valemite tähenduse mõistmiseks peab arvestama mitte üksnes formaalsete valemitega, vaid ka kontekstiga
binaarsete predikaatide aarsuse võib märkimata jätta; · indiviidimuutujad: x, y, z, x1, z2, y6, ... (tähestiku viimased tähed, võivad olla alaindeksitega); · indiviidikonstantide sümbolid: a, b, c, h, a1, j6, ... (tähestiku esimesed tähed, võivad olla alaindeksitega); · loogiliste tehete sümbolid: ¬, &, , , ; · kvantorid , ; · metasümbolid: o =; o ; o kuuluvusseos (a X element a kuulub hulka X); o või järeldumine; o vastastikune järeldumine; o kirjavahemärgid: (), [ ]; · funktsionaalsümbolid, mis tähistavad baashulgal määratud funktsioone (nt naturaalarvude hulga N puhul ,,+" ja ,,"). Traditsioonilises loogikas peab sageli arutlema väidete konteksti üle. Predikaatarvutuses on see tegevus ilmutatud ning valemite tähenduse mõistmiseks peab arvestama mitte üksnes
annaabi.ee 
