Õpingud lõpetanud üliõpilased siirdusid koju tagasi ning tollane kaasmaalaskond lagunes. Hatshatur Abovjan Armeenlaste järgmine Eestisse saabumine 1870. aastatel oli taas seotud rahvusvaheliste suhete teravnemisega. Vene-Türgi sõja järel toimus nn Türgi-Armeenia uus jagamine, mis sai kinnituse Berliini kongressil 1. juunil 1878. Armneenia delegatsiooni kongressile ei lastud. Türgis algasid sultan Abdülhamiti käsul armeenlastevastased pogrommid, Vene riigile kuuluvail aladel aga hoogne venestamine. Selles olukorras propageerisid Tartu ülikooli lõpetanud vennad Kherovbe ja Raphajel Patkajan, Levon Tigranjan, Mikhajel mirimanjan, Samson Majsurjan ja teised haritlased seisukohta, et Armeeniaga seotud küsimused tuleb lahendada Armeenias. 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul kasvas Tartus õppivate armeenlaste arv järsult seoses sellega, et ülikool viidi üle vene keelele. Sergei Issakovi andmeil õppis sel ajal siinses ülikoolis ja eri koolides umbes 200
Oksad, praod, väljarebitud kohad jne. tuleb läbipaistmatu viimistluse puhul täita kiudude suunalt põhimaterjaliga kokkulangevate korkide, kiilude, lappidega (korgid võivad olla ka oksakorgid, sel juhul pole kiudude suund oluline) Läbipaistval viimistlusel on korkimist ja lappimist lubatud ainult mitteesipindade juures (viimane oleneb tellijast ja tarnijast ehk soovist näha puidus läbipaistval viimistlusel korgitud pindu) Viimistlemisele kuuluvail vineeritud pindadel ei tohi esineda lahtisi kohti, pragusid, vuukide laialinihkumist, liimi läbitungimist, muljutusi ja kriimusid Viimistlemisele minevad pinnad peavad olema siledad, sest isegi mikromeetrise suurusega ebatasasused on läikiva viimistluse korral nähtavad (viimistletud võivad olla ka saetud, tahutud pinnad) Käsitsi silutakse viimistletavat pinda poolpikkhöövli, siluhöövli, kaaplehe või abrasiivmaterjaliga
kirikul olnud puust haritorn, mis ehitati kirikule esmakordselt 1663. a. Samal aastal lasi Muhu- Suuremõisa rentnik Igelström valada kirikule torinikella, mis 1861.a uue vastu välja vahetati. 1764. a. on kirik saanud uue väikse 8-tahulise haritorni, mis koos katusega hävis 1941. a. septembris sõjatules. Kiriku interjööri kõige hinnalisemaks osaks on kirikus, kuid eriti selle kooriruumi põhja- ja idaseinal olnud umbes 1330. aastaisse dateeritavad seinamaalid. Stiililt kõrggootikasse kuuluvail maalinguil on kujutatud kolmikkaarte all seisvaid inimfiguure. Ilmselt on need jäänused kompositsioonist "Viimne kohtupäev". Reformatsioonijärgsel ajal aga kõrvaldati kirikust 2 katoliiklike pühakujude kõrval ka seinamaalid - need jäid aastasadadeks korduvate valgenduskihtide alla. Seinamaalinguid puhastas uuesti kattekihist 1913. a. arhitekt J.L.Gahlnbäck. Aastail 1969-1974 uuriti ja restaureeriti maalinguid Moskva kunstiteadlase V
füsioloogilisi ja ökoloogilisi piiranguid ja kasu ning hinna komponente. Inimese kui imetajate klassi esindaja paarumissüsteem Imetajate klassis on niisiis valdavaks paarumistüübiks polügüünia ja isahoole puudumine. Isahoolt esineb vaid suhteliselt vähestel liikidel, peamiselt kiskjail, kel isane tegeleb saagi murdmisega poegadele. Üldisele seaduspärasusele vaatamata esineb imetajail aga ka lausa vastupidiseid olukordi, nagu näiteks küünisahvide hulka kuuluvail marmorsettidel, kellel peale sünnitamist hoolitsevad järglaste eest praktiliselt algusest lõpuni isased. Kuidas aga läheb sellesse süsteemi inimene kui imetajate klassi esindaja? M.V. Flinn ja B.S. Low (1986) uurisid 849 inimühiskonda alates lääne industriaalühiskondadest ja lõpetades praktiliselt kiviaja tasemel elavate rahvastega (joonis 9.5). Selgus, et ainult 16% neist olid valdavalt monogaamsed, 84% aga polügüünsed
Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini sügis- ja talveperioodil videvikku pidades või õhtul tubastel ühistöödel (kedrates, kududes). Mõistatamine on olnud tavaline ka talgutel, rehepeksul, õitsil jm. ühistel välistöödel, eriti nende juurde kuuluvail söögitundidel ja puhkepausidel. Karjalapsed on üksteiselt ajaviiteks mõistatusi küsinud. On mõistatatud õhtul sängis und oodates. Varrud, pulmad jm. perepeod, noorte koosviibimised, jaani- ja jürituli on samuti olnud mõistatamiseks sobivad puhud. Mõistatamiseks on üldse sobinud igasugused tööst vabad ajad, pühapäevad ja pühad. Eestis pole jälgi tugevast, geograafiliselt ulatuslikust traditsioonist, mis oleks käskinud või keelanud
annaabi.ee 
