Võistlused kestsid vaid ühe päeva, kuna algselt võisteldi üksikutel spordialadel. Alade lisamisega pikenes ka olümpiamängude kestvus. Hilisemad mängud kestsid koos pidustusega 5 päeva. Esimesel päeval toimusid pidustused, rongkäigud, pidulikud õhtusöögid ja kohtunike ja võistlejate tõotuste ütlemised. Teisel päeval toimusid kuulutajate ja pasunapuhujate võistlused ja noorukite võistlused kõikides alades. Kolmandal päeval toimusid juba suured kuulutamised ja tutvustamised. Sel päeval võistlesid mehed jooksudes, rusikavõitluses, pankraationis, ja viievõistluses. Viievõistlus koosnes: kiirjooksus, kaugushüpe, kettaheide, odavise ja maadlus. Iga ala järel jätkasid vaid parimad ja kaks finalisti võistlesid maadluses. Kui juhtus, et üks mees on võitnud juba kolmel ala esimese koha, siis jäigi ta võitjaks ilma maadluseta. Neljandal päeval toimusid kaarikusõidud, kus võitjaks tuli alati hobuste omanik, mitte kaarikujuht, kes oli oma
Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabiilsus Kultuurierinevused ja fatalism (usk saatuse kõikemääravasse jõusse) 3. Sõja ajend 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristi Garvilo Princip´i poolt. 4. Sõja kuulutamised 28.juuli 1914 Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale 1.august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. august 1914 Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale 5. Sõjalised blokid ja liitlased. Nende muutumine sõja käigus. Antant Venemaa, Prantsusmaa, Hiina Saksamaa, Austria-Ungari Inglismaa Kanada Lahkus Itaalia
1978 langes viimane metsavend - August Sabbe. Repressiivorganiteks olid Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Ministeerium, kes kaitsesid Nõukogude võimu. 1944 - algasid massilised arreteerimised. Kokku ahistati 30'000 inimest 1944 1954. aastani. Metsavendadele kuulutati mitmel korral välja amnestia. Neist esimene oli kõige tulusam, sest siis metsavennad uskusid, et tõepoolest neid ei vahistata. Kuna võimud olid valetanud, siis kukkusid kõik edaspidised amnestiate kuulutamised läbi. 50 25.05.1949 - massiküüditamine. Viid 20722 inimest, neist 90% olid maainimesed. Küüditamise eesmärgiks oli kolhooside moodustamine. Kuna küüditati 2,5% rahvastikust, siis võib seda nimetada ka genotsiidiks ehk rahvusehävitamiseks. Kõige rohkem inimesi deporteeriti Viljandi-, Valga- ja Pärnumaalt. Pärast sõda algas võitlus ka kodanlike natsionalistidega. Selle võitluse alustajaks oli äge kommunist Gustav Naan
kogunemiskohaks. Kirikus sees käisid tavalised inimesed vaid erakordsetel juhtudel ning siis seisti püsti, mehed lõunapoolmikus, naised põhjapoolmikus. Ühiskondlik tegevus toimus rohkem kirikaias, aja jooksul järjest enam ka spetsiaalsetes eeskodades. Näiteks laulatus toimus kiriku ees, kirikusse sisenesid preestrilt õnnistuse saamiseks vaid vastabiellunud. Kiriku ees või kirikaias toimusid ka lepingute sõlmimised, kohtuotsuste kuulutamised ja täideviimised ja muud ilmaliku iseloomuga tegevused. Alles suurte gooti kirikute ajal tekkis komme, et inimesed kogunesid jumalateenistuse kuulamiseks kirikusse. Eestis on juurdunud arusaam, nagu oleks meie kivikirikute näol tegemist eriliste kaitsekirikutega, mille olevat rajanud sakslased enese kaitseks. Tegelikult on kindluskirikud vähemalt Põhja- Euroopas laialt levinud fenomen. On olnud laialdaselt levinud tavaks, et ohu korral põgenesid
annaabi.ee 
